Viiskümmend aastat nõukogude okupatsiooni on Eesti ühiskonna muutnud väga tundlikuks sõnavabaduse piiramise suhtes. See on ka üks põhjus, miks siiani ei ole Eesti seadusi viidud täielikku kooskõlla Euroopa Liidu 2008. aasta raamotsusega vaenukõne kriminaliseerimisest.
Paraku ei ole vastuolu võimalik lõpmatuseni edasi lükata, sest vastasel juhul võib Euroopa Komisjon algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse. Nii tuleb vaidlus vaenukõne ja sõnavabaduse piiride üle kõigepealt omavahel selgeks vaielda ja siis oma seisukohta läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga kaitsta, vajadusel kas või Euroopa Kohtuni välja.
Euroopa Komisjoni hinnangul on probleemiks, et Eesti ei ole kriminaliseerinud rahvusvaheliste kuritegude ja holokausti avalikku õigustamist, avalikku vägivallale õhutamist, mis on suunatud rühmade vastu, ega arvesta rassistlikku ja ksenofoobset motiivi raskendava asjaoluna.
https://leht.postimees.ee/7207...
