PRAHA-STOCKHOLM (EE) — Hiljutisel NATO tippkohtumisel 19 liikmesriigi poolt vastuvõetud lõppdokumendis ehk Deklaratsioonis on kirjas, et 21. novembril 2002 otsustati ametlikult kutsuda Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia läbirääkimistele arvestusega, et 2004.a. saavad nendest riikidest Põhja-Atlandi Kaitsealiansi täisõiguslikud liikmed.

See NATO liikmesriikide juhtide otsus kindlustab kogu Euro-Atlandi piirkonna ja sealsete elanike julgeolekut stabiilsuse ja heaolu.

Ülalmainitud riikide julgeolekut garanteerib 1949.a. pärit NATO lepingu paragrahv 5, mille kohaselt ühe NATO liikmesriigi ründamist peetakse rünnakuks kõigi NATO riikide vastu.

USA president George W.Bush tervitas oma kõnes NATOsse kutse saanud riike.

Suurbritannia peaminister Tony Blair nentis, et NATO ei ole ainult militaarne alianss, vaid hindab ka muid väärtusi, mh. demokraatiat ja inimõigusi.

Norra peaminister Kjell Magne Bondevik tervitas soojalt Balti riikide kutsumist NATOsse.

Euroopa Liidu praeguse eesistujamaa Taani peaministri tervitus oli eeskätt suunatud just Balti riikidele. Ta meenutas, et nad on üle elanud Külma sõja perioodi ja teevad nüüd investeeringuid oma tuleviku julgeoleku heaks.

Tuleval nädalal toimuval Euroopa Liidu (EL) tippkohtumisel Kopenhaagenis kutsutakse praegustel andmetel ELiga ühinema 10 uut Euroopa riiki.

NATO ja ELi järjekordne laienemine kindlustab vabadust, stabiilsust ja heaolu kogu Euroopas, rõhutas Taani peaminister.

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder tõstis esile Albaania, Horvaatia ja Makedoonia ettevalmistustööd NATOsse astumiseks, ehkki praegu need riigid veel kutset NATOsse ei saanud.

Lõpuks tuleb tõdeda, et Eesti kutsumine NATOsse on teoks saanud tänu tublile ja töökale Eesti rahvale, kes on üle elanud kaks okupatsiooni, küüditamised, kõik alandused, kuid pole sellele vaatamata murdunud.
Nii väärib see riik ja rahvas vabadust, iseseisvust ja heaolu.

Märkmed: