Prantsusmaa suurim tarbijakaitseorganisatsioon väidab, et euro kehtestamine on prantslastele kalliks läinud, tavapere kulutused on kasvanud kümme protsenti. Riiklikule statistikaametile on avanenud hoopis teistmoodi pilt, palju väiksema hinnatõusuga. Kellel on õigus?
Täna avaldas Prantsusmaa suurim tarbijakaitseorganisatsioon, tuntud lühendnimega UFC, uurimuse Euroopa ühisraha, euro kehtestamise mõjust hinnatasemele. Novembrist 2000 kuni tänavuse juunikuuni uuriti 55 tuhande kaubaartikli hindu enam kui tuhandes suurkaupluses.
Selgus, et mõnede värske- toidukaupade hinnad on enam kui kahekordistunud, mõned hügieeni-ja kosmeetikatooted kallinenud 40 protsendi võrra. Igapäevaostudele kulutab keskmine pere Prantsusmaal praegu kümnendiku võrra enam kui kahe aasta eest. Nii väidavad tarbijakaitsjad.
Prantsusmaa riikliku statistikaameti andmeid lugedes avaneb aga üsna erinev pilt. Tarbekaupade hinnad tõusid läinud aasta jooksul vaid veidi üle poolteise, tänavu märtsist juunini aga poole protsendi võrra.
Kellel on õigus? Suurt osa andmete lahknevuses saab selgitada erinevate uurimismeetoditega. Tarbijakaitsjad vaatlevad üksnes igapäevaseks tarbimiseks mõeldud kaupu, saiast seebini. Statistikaamet peab inflatsiooni välja arvestamiseks võrdlema ka selliste harva ostetavate kaupade hindu nagu autod ja elektroonikatooted.
Tarbijakaitseorganisatsiooni kuukirja toimetaja Jean-Paul Geai ütles Raadio Vaba Euroopale, et viimase kahe aasta jooksul toimunud põhitarbekaupade hinnatõusu pole õigustada millegagi: "Põhjuseks pole ei tööjõu ega toormaterjalide maksumus. Meil on tekkinud mulje, nagu oleksid mõned tootjad või vahendajad euro käibeletulekut ära kasutanud kas hindade ülespoole ümardamiseks või samuti hinnatõusu toovate niinimetatud psühholoogiliste hindade kehtestamiseks."
Psühholoogilise hinna kehtestamiseks nimetatakse Prantsusmaal näiteks 5,98 eurose hinna märkimist kaubale, mis tegelikult maksab kuus eurot. Tarbija teadvusse jõuab aga pigem viie-eurone hind.
Tarbijakaitseorganisatsioon aga väidab, et euro kehtestamisest tulenev märgatav hinnatõus pole ilmnenud mitte üksnes Prantsusmaal, vaid ka eurotsooni ülejäänud 11 riigis.