Vabadus on Eesti jaoks keskne põhimõte rääkides inimõigustest, demokraatiast ja õigusriigist - teemadest, mis on Euroopa Nõukogu töö fookuses. Seda keskset ideed kannavad endas ka 21 Eesti kunstniku 21 teost vabaduse 21 interpretatsiooniga 21. sajandil.
Vabaduse kunstnäitusel Prantsusmaal Euroopa Nõukogu peahoones Strasbourgis on esindatud kunstnikud Raul Meel, Marko Mäetamm, Kiwa, Laurentsius, Jaak Visnap, Urmas Viik, Navitrolla, Kadri Alesmaa, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Hardi Volmer, Kadri Kangilaski, Evi Tihemets, Peeter Allik, Jaan Toomik, Ivar Kaasik, Liisa Kruusmägi, Tarrvi Laamann, August Künnapu, Maarit Murka ja Priit Pärn.
Euroopa Nõukogu peasekretär Marija Pejčinović Burić rõhutas oma sõnavõtus üllatust ja julgust, millega näitusel esitletud teosed demokraatia ja vabaduse ideed avavad. „See ei ole vaid kunstnike endi nägemuse esitlemine vabadusest, vaid ka meie igaühe jaoks kaasamõtlemise päästikuks, mida vabadus tähendab indiviidile ja ühiskonnale laiemalt.“ „Vabad ühiskonnad on need, kus igaüks on kaasatud, igaüks saab osaleda ja ise enda tulevikku kujundada. Eestlased teavad selle väärtust, sest seda vabadust on neilt aegade jooksul ära võetud ja nad näevad seda juhtumas taaskord oma suurima naabri poolt.“ „Kunstnike vabadus siin näitusel räägib riigist, mille jaoks vabadus on südameasi,“ lausus oma sõnavõtu lõpetuseks peasekretär Burić.
„Nägemus vabadusest on igal kunstnikul erinev. See ei pruugi alati olla poliitiline termin, vaid olla väga isiklik ning seotud loomevabadusega,“ ütles Eesti suursaadik ja alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures, Rasmus Lumi, näituse avasõnas. „Käesolev kollektsioon esitleb erinevaid tõlgendusi maailmast, lähtudes ideest, et kunstnikud on just rasketel ajahetkedel terve mõistuse ja kriitilise mõtte hoidjad ja kandjad.“
Näitus tööde ja nende valmimist tutvustavate videotega jääb Euroopa Nõukogus avatuks 15. juunini
1949. aastal asutatud Euroopa Nõukogu on 46 liikmesriigiga rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Eesti sai Euroopa Nõukogu liikmeks 14. mail 1993. 16. märtsil 2022, pärast kallaletungi Ukrainale, oli Euroopa Nõukogu esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis viskas Venemaa oma liikmeskonnast välja. Sõna- ja väljendusvabadus on Euroopa Nõukogu keskseid väärtusi, nagu ka kunstilise väljenduse vabadus. Tähelepanuväärne on märkida, et käesolev näitus esitleb avalikult kõiki töid, sh Marko Mäetamme teost „Kõigil on lõbus“, mille esitlemine käesoleva aasta veebruaris-märtsis ÜRO-s Genfis keelati.
