Praost Joel Luhamets naasis kodukirikusse
Eestlased Kanadas | 14 Aug 2003  | Hannes OjaEWR
Külaline jättis õpetuse eluleiva saamiseks
Toronto eestlastele lähedaseks ja armsaks saanud Tartu Pauluse koguduse õpetaja praost Joel Luhametsa teenistusaeg Toronto E.E.L.K praostkonna
juures täitus pärast kuuajalist viibimist Vancouveris, kus ta teenis sealses Peetri koguduses.

Õp. Luhamets lahkus Kanadast augusti esimesel nädalalõpul. Suve algul tuli Torontosse ka tema abikaasa Tiina.

Tagasiteel koju viibis õp. Luhamets koos abikaasaga veel kord Torontos, kus ta jutlustas 3. augustil nii Peetri kui Vana-Andrese koguduste jumalateenistustel.

Küsimusele, kuidas talle meeldis Kanadas, vastas õp. Luhamets, et ta jäi täiesti rahule, kuna see aeg oli meeldivaks vahejärguks ta töös ja äsjane viibimine Torontos veel meeldivaks puändiks siin veedetud ajale.
Peetri koguduse liikmetele jättis õp. Luhamets järelemõtlemise aineks Jeesuse imeteo viiest leivast ja kahest kalast, millega ta toitis 5000 inimest. Nüüdki ootame selliseid imetegusid Jumalariigi töös. Jumal ilmub meie keskele sageli ootamatult ja tavapärasest erineval viisil. Ta annab oma rahvale inimlikku tasandit ületavaid ülesandeid, silmas pidades meie võimeid Jumalariigi töös. Nõukogude ajal ei saanud kirikuskäijaid arvestada inimlike võimalustega, aga Jumala võimalused lasksid ometi kogudustel püsida. Paljude koguduste aastaeelarve oli ehk väiksem kui pensionäri kuupalk. Nii olid siis inimlikud võimalused väikesed, kuid Jumal lisas sinna oma võimalused jätkuvaks tööks. Õp. Luhamets soovitas kuulajatel eeskujuks võtta väikest viie leiva ja kahe kalaga poissi. Kui anname tema kombel oma tagasihoidlikud võimalused Jumala kätte, võib Issand neid kasutada oma töös.

Sõnumis on ka öeldud, et inimesed võivad Jeesusega arvestada kui eluleivaga. Lisaks vaimuliku toidu jagamisele on temal meelevald ka materiaalsete asjade organiseerimiseks.

5000 söötmine täitub nüüdki iga päev, kui paneme terad mulda kasvama ja need kasvatavad hulgaliselt vilja. Ärgem unustagem, et kord tuleb päev, mil terad eraldatakse aganaist. Nõukogude aeg oli kristlastele mõnes mõttes samuti selline puhastuse aeg, kus järele jäid vaid tõelised usukindlad inimesed.

Pikk oli kiriku uksel jumalagajätjate rida, kes armsaks saanud õpetajat veel tänasid neile osaks saanud elusõnade eest ja soovisid talle edu töös Tartu rahvale Jumalasõna jätkuval külvamisel.


 
Eestlased Kanadas