EELK Kanada praostkonna korraline sinodikoosolek toimus 23. ja 24. märtsil 2012. Sellest võtsid osa esindajad Hamiltoni, Montreali Jaani, Toronto Peetri ja Vancouveri Peetri kogudusest ning Torontos Eesti Kodu kuulutuspunktist. Seega oli kvoorum koos ning sinodikoosolek otsustusvõimeline.
Kokku on tänasel päeval meie praostkonnas kaheksa kogudust. Kuigi nelja koguduse saadikud ei saanud erinevatel põhjustel kohale tulla, polnud päris esindamata ükski kogudus, sest kõiki praostkonda kuuluvaid kogudusi teenivad vaimulikud olid kohal. Kuna Toronto Vana-Andrese kogudus on deklareerinud oma lahkumist EELK osadusest, siis 2012. a sinodist nad enam osa ei võtnud, kuigi kutse saadeti. Seega on EELK Kanada praostkonna koguduste arv eelmise sinodiga võrreldes ühe võrra väiksem.
Milline on Kanada praostkond?
Kõik kogudused on väiksemaks jäänud, sest nende tegevuspiirkonnas elavate eestlaste hulk on aastakümnetega kokku kuivanud. Need, kes üle 60 aasta tagasi kogudusi asutasid, on enamuses juba taevases isakodus. Järgmine põlvkondki on juba oma elutöös jõudnud väärikasse ikka ning kunagiste pagulaste kolmas põlvkond elab laiali üle kogu Kanada. Suurimaks eestlaste keskuseks Kanadas ongi kujunenud Toronto.
2011. aasta andmete kohaselt on praostkonna kaheksas koguduses kokku ligi 2424 liiget, kellest 1916 on Toronto Peetri kogudusest. Praostkonna aruande kohaselt on hingekirjas olevate liikmete arv järgmine: Hamilton 205, Vancouver 159, Montreal 98, St. Catharines 33 ja London (ONT) 13 liiget. Andmed puuduvad Sault Ste Marie ja Ottawa koguduse kohta. Kummaski on liikmeid hinnanguliselt alla paarikümne.
Praostkonna kaheksat kogudust teenib neli alalist vaimulikku ja üks külalisvaimulik. Senine praost Hannes Aasa teenib Hamiltoni ja Londoni kogudust ning Kitcheneri kuulutuspunkti, kuid on olude sunnil asunud elama ja põhikohaga teenima kahte eemal asuvat Kanada kogudust. Õpetaja Kylliki Pitts teenib Montreali Jaani kogudust, piiskop Andres Taul St. Catharines’i kogudust ning osalise koormusega Toronto Peetri kogudust, õp Mart Salumäe teenib Toronto Peetri kogudust ja on olnud abiks ka St. Catharines’i koguduse teenimisel. Vancouveri Peetri kogudus on otsustanud järgnevail aastail kutsuda endale Eestist koostöös EELK Konsistooriumiga külalisõpetajaid. Sinodil osales nende õpetaja kohusetäitjana Mikk Leedjärv. Ülejäänud koguduste ja kuulutuspunktide teenimine on lahendatud vastavalt hetkel avanevatele võimalustele.
Kokku peeti kogudustes aasta jooksul 213 jumalateenistust. Jällegi on neist 102 olnud Toronto Peetri koguduses, kus lisaks toimuvad septembrist mai lõpuni igal pühapäeval ka ingliskeelsed teenistused. Regulaarsed jumalateenistused on aga toimunud kõigis kogudustes. Mida väiksem kogudus, seda suurem osa liikmetest on ka alalised kirikulised.
Ristimisi oli kahes koguduses – Hamiltonis 1 ja Toronto Peetris 8. Leeripüha ja laulatusi peeti vaid ühes koguduses - Toronto Peetris, kus oli 2011. a 14 leerilast ja 6 laulatust. Matusetalitusi oli praostkonnas kokku 63, neist Torontos 47, Montrealis 6, Vancouveris 4, St. Catharines’is 4 ja Hamiltonis 2.
Oma kirik on praostkonnas kolmel kogudusel – Toronto Peetri, Vancouveri Peetri ja Montreali Jaani kogudusel. Ülejäänud praostkonna kogudused kasutavad lepingute alusel kohalike Kanada koguduste ruume. Kuigi enamus kogudusi on liikmete arvu poolest väikesed, on nad oma vajalike tegevuskulude katmisega hakkama saanud tänu liikmeskonna ustavale ohvrimeelele ning suuresti ka tänu sellele, et on varasematel aegadel koguduse varasid arukalt majandanud ning praeguseks ajaks vajalikke reserve kogunud. Siin on tunda kõigi koguduste juhatuste ustavat heaperemehelikkust ning ettenägelikkust.
Elamine teises keele- ja kultuuriruumis tingib ka koguduste igapäevase oikumeenilise suhte kohalike kirikute ja kogudustega. Nii on aastakümnete vältel kujunenud soojad suhted nende kohalike kogudustega, kelle ruumides mitmed eesti kogudused oma jumalateenistusi on pidanud. Samuti on heaks oikumeenilise koostöö näiteks see, et Montreali kogudus võttis oma kirikusse üüriliseks kohaliku soome koguduse. Meie praostkonna sinodikoosolek, mis esialgu oligi plaanitud Montrealis pidada, toodi üle Torontosse just seepärast, et Montreali soome kogudus saaks samal ajal sealses Jaani kirikus oma aastapäeva pidulikult pühitseda.
Teine meeldiv oikumeenilise koostöö näide on Vancouveri kogudusest, kus alalise õpetaja puudumisel pidas sõnajumalateenistusi kohalik eestlasest baptistipastor, kes teenib samas haiglakaplanina. Ka Torontos on elav oikumeeniline koostöö erinevate koguduste vahel nähtavaks saanud ühiste jumalateenistuste ning Ehatares elavate inimeste vaimuliku teenimise lahendamises kolme kohaliku eesti koguduse vaimulike sõbraliku koostööna.
Mida sinodil arutati ja otsustati?
Sinod algas 23. märtsil kl 3 traditsioonilise õpetajate koosolekuga, millest võttis oikumeenilise külalisena osa ka pastor Jüri Puusaag kohalikust eesti baptistikogudusest. Koosolekul keskenduti nendele võimalustele, mis tänaseks on avanenud Välis-Eesti piiskopkonna kogudustele seoses 2010. a teoks saanud ühinemiskokkuleppele. Esile võiks tuua näiteks võimaluse oma koguduse teenekate töötegijate tunnustamise võimaluse üldkirikul tasandil. Montreali kogudus on oma mitmeid teenekaid kaastöölisi tunnustanud EELK koostöömedaliga ning Toronto Peetri kogudus on esitanud EELK teeneteristiga või aukirjaga tunnustamiseks oma koguduse kaastöötajaid. Nende kätteandmine on 1. nelipühal. Lisaks tunnustamisele on võimalik kasutada kogu seda metoodilist ja liturgilist abimaterjali, mida leiab EELK koduleheküljelt või mis EELK-s on trükistena ilmunud.
Ühiselt toodi esile mitmeid vajadusi praostkonna sisese koostöö ja infovahetuse ladusamaks muutmiseks. Praeguses olukorras, kus kogudused on väiksemaks jäänud ning paljudel mure oma koguduse jätkusuutliku tuleviku pärast, on eriti vaja tunda seda koosmeelt ja tuge, mida suudame üksteisele vastastikku pakkuda. See tähendab omavahel ühenduse pidamist ning informatsiooni jagamist.
Arutati ka vajadust ja võimalust siinsete vaimulike kaasamiseks EELK üldkiriklikku osaduskonda. Õp Salumäe tegi ülevaate 2012. a EELK vaimulike konverentsist, kus ta osales seekord siinse vaimulikkonna esindajana. Arutati võimalust osaleda oma esindajaga sügisel Tartus toimuval soome-ugri vaimulike konverentsil, kus osalevad Soome-, Ungari-, Transilvaania-, Eesti- ja Karjala luterlike kirikute vaimulikud. Kuigi EELK on neil konverentsidel osalenud juba okupatsioonieelsest ajast alates, pole väliseesti vaimulikud neist kunagi osa võtnud. Üksmeelselt otsustati lähetada meie praostkonna esindajana Tartus toimuvale soome-ugri õpetajate konverentsile õp Kylliki Pitts.
Sinodipäev 24. märtsil algas ühise armulauatalitusega, mille järel toimus ühine sinodikoosolek. Praost Aasa esitas praostkonna 2011. a aruande, millest põhiline on refereeritud artikli eelnevas osas. Aruande lõpetuseks teatas ta ka soovist praosti kohustused maha panna, kuna teenib põhikoormusega Kanada luterlikus kirikus kahte kogudust. Seega ei kandideerinud ta järgmiseks ametiajaks praosti kohale, kuna tema korraline praosti ametiaeg lõppes selle aasta sinodiga.
Praosti kandidaadina seati üles õp Mart Salumäe, kes hääletamise tulemusena osutus üksmeelselt valituks EELK Kanada praostkonna praostiks. Praostkonna sekretäri ametikohale valiti tagasi Leena Mai Liivet, kes seda ametit on aastaid kohusetundlikult pidanud. Sinod kinnitas ka praostkonna 2012. a eelarve.
Toimunud sinodile tagasi mõeldes võin tunnistada, et Kanada praostkond on oma olusid arvestades tugev ja tegus praostkond, mille kõik kogudused ja vaimulikud annavad endast parima jumalasõna kuulutamise töös.
***
Praost Mart Salumäe iseendast
Värskelt ametisse valitud praostina tahan tänada kõiki sinodil osalenuid selle suure usalduse eest. Oma senise 25 aastase pastori ameti ajal olen võinud teenida kogudustes, mis kõik on kuulunud väga tugevatesse ja tegusatesse praostkondadesse. Minu esimene taoline kogemus jääb juba 1984. aastasse, mil alustasin praktikandina Ida-Harju praostkonnas Kuusalu ja Leesi koguduses oma isa, õp Eduard Salumäe kõrval teenimist EELK Usuteaduse Instituudi üliõpilasena. 1985. a saatis tollane peapiiskop mind teenima praost Toomas Pauli juurde Saaremaale, kus teenisin Püha, Mustjala ja Muhu kogudusi. Viimased 20 aastat teenisin Viljandi Pauluse kogudust.
Igal pool olen võinud kogeda praostkonna vaimulike ja koguduste tihedat koostööd, mis pole jätnud kedagi oma töös esile tulevate muredega üksinda võitlema. Samuti peeti neis praostkondades regulaarselt praostkonna konverentse, millest õpetajad ja koguduste töötegijad usinalt osa võtsid. Sellistel kohtumistel sai omavahel arutada neid teemasid, mis koguduste elus hetkel kõige rohkem tähelepanu nõudsid. Ja alati on olnud vähemalt praost see, kellele saab oma mure ära kurta ning kes aitab mingitki lahendust leida. Seega on mul väärikaid eeskujusid võtta, kellelt saadud kogemusi tahan nüüd rakendada siinses ametis.
Kuigi Kanada vahemaad on pikemad ning reisiks kulub rohkem aega ja raha kui pisikeses Eestis (teekond siin ühest kogudusest teise on sageli nii pikk, et selle maaga saaks kogu Eestile mitu tiiru peale teha), olen heal meelel valmis külastama kõiki siinseid kogudusi ning tahaks oma esimese ametiaasta vältel kogu praostkonnale ringi peale teha. Seega ootan kogudustest küllakutseid.
Praostkonna koguduste elu tugineb ustavale ohvrimeelsusele
Eesti kirikud | 27 Apr 2012 | Mart SalumäeEesti Elu
Eesti kirikud
TRENDING
