Kokku on tänasel päeval meie praostkonnas kaheksa kogudust. Kuigi nelja koguduse saadikud ei saanud erinevatel põhjustel kohale tulla, polnud päris esindamata ükski kogudus, sest kõiki praostkonda kuuluvaid kogudusi teenivad vaimulikud olid kohal. Kuna Toronto Vana-Andrese kogudus on deklareerinud oma lahkumist EELK osadusest, siis 2012. a sinodist nad enam osa ei võtnud, kuigi kutse saadeti. Seega on EELK Kanada praostkonna koguduste arv eelmise sinodiga võrreldes ühe võrra väiksem.
Milline on Kanada praostkond?
2011. aasta andmete kohaselt on praostkonna kaheksas koguduses kokku ligi 2424 liiget, kellest 1916 on Toronto Peetri kogudusest. Praostkonna aruande kohaselt on hingekirjas olevate liikmete arv järgmine: Hamilton 205, Vancouver 159, Montreal 98, St. Catharines 33 ja London (ONT) 13 liiget. Andmed puuduvad Sault Ste Marie ja Ottawa koguduse kohta. Kummaski on liikmeid hinnanguliselt alla paarikümne.
Praostkonna kaheksat kogudust teenib neli alalist vaimulikku ja üks külalisvaimulik. Senine praost Hannes Aasa teenib Hamiltoni ja Londoni kogudust ning Kitcheneri kuulutuspunkti, kuid on olude sunnil asunud elama ja põhikohaga teenima kahte eemal asuvat Kanada kogudust. Õpetaja Kylliki Pitts teenib Montreali Jaani kogudust, piiskop Andres Taul St. Catharines’i kogudust ning osalise koormusega Toronto Peetri kogudust, õp Mart Salumäe teenib Toronto Peetri kogudust ja on olnud abiks ka St. Catharines’i koguduse teenimisel. Vancouveri Peetri kogudus on otsustanud järgnevail aastail kutsuda endale Eestist koostöös EELK Konsistooriumiga külalisõpetajaid. Sinodil osales nende õpetaja kohusetäitjana Mikk Leedjärv. Ülejäänud koguduste ja kuulutuspunktide teenimine on lahendatud vastavalt hetkel avanevatele võimalustele.
Kokku peeti kogudustes aasta jooksul 213 jumalateenistust. Jällegi on neist 102 olnud Toronto Peetri koguduses, kus lisaks toimuvad septembrist mai lõpuni igal pühapäeval ka ingliskeelsed teenistused. Regulaarsed jumalateenistused on aga toimunud kõigis kogudustes. Mida väiksem kogudus, seda suurem osa liikmetest on ka alalised kirikulised.
Oma kirik on praostkonnas kolmel kogudusel – Toronto Peetri, Vancouveri Peetri ja Montreali Jaani kogudusel. Ülejäänud praostkonna kogudused kasutavad lepingute alusel kohalike Kanada koguduste ruume. Kuigi enamus kogudusi on liikmete arvu poolest väikesed, on nad oma vajalike tegevuskulude katmisega hakkama saanud tänu liikmeskonna ustavale ohvrimeelele ning suuresti ka tänu sellele, et on varasematel aegadel koguduse varasid arukalt majandanud ning praeguseks ajaks vajalikke reserve kogunud. Siin on tunda kõigi koguduste juhatuste ustavat heaperemehelikkust ning ettenägelikkust.
Elamine teises keele- ja kultuuriruumis tingib ka koguduste igapäevase oikumeenilise suhte kohalike kirikute ja kogudustega. Nii on aastakümnete vältel kujunenud soojad suhted nende kohalike kogudustega, kelle ruumides mitmed eesti kogudused oma jumalateenistusi on pidanud. Samuti on heaks oikumeenilise koostöö näiteks see, et Montreali kogudus võttis oma kirikusse üüriliseks kohaliku soome koguduse. Meie praostkonna sinodikoosolek, mis esialgu oligi plaanitud Montrealis pidada, toodi üle Torontosse just seepärast, et Montreali soome kogudus saaks samal ajal sealses Jaani kirikus oma aastapäeva pidulikult pühitseda.
Teine meeldiv oikumeenilise koostöö näide on Vancouveri kogudusest, kus alalise õpetaja puudumisel pidas sõnajumalateenistusi kohalik eestlasest baptistipastor, kes teenib samas haiglakaplanina. Ka Torontos on elav oikumeeniline koostöö erinevate koguduste vahel nähtavaks saanud ühiste jumalateenistuste ning Ehatares elavate inimeste vaimuliku teenimise lahendamises kolme kohaliku eesti koguduse vaimulike sõbraliku koostööna.
Mida sinodil arutati ja otsustati?
Ühiselt toodi esile mitmeid vajadusi praostkonna sisese koostöö ja infovahetuse ladusamaks muutmiseks. Praeguses olukorras, kus kogudused on väiksemaks jäänud ning paljudel mure oma koguduse jätkusuutliku tuleviku pärast, on eriti vaja tunda seda koosmeelt ja tuge, mida suudame üksteisele vastastikku pakkuda. See tähendab omavahel ühenduse pidamist ning informatsiooni jagamist.
Arutati ka vajadust ja võimalust siinsete vaimulike kaasamiseks EELK üldkiriklikku osaduskonda. Õp Salumäe tegi ülevaate 2012. a EELK vaimulike konverentsist, kus ta osales seekord siinse vaimulikkonna esindajana. Arutati võimalust osaleda oma esindajaga sügisel Tartus toimuval soome-ugri vaimulike konverentsil, kus osalevad Soome-, Ungari-, Transilvaania-, Eesti- ja Karjala luterlike kirikute vaimulikud. Kuigi EELK on neil konverentsidel osalenud juba okupatsioonieelsest ajast alates, pole väliseesti vaimulikud neist kunagi osa võtnud. Üksmeelselt otsustati lähetada meie praostkonna esindajana Tartus toimuvale soome-ugri õpetajate konverentsile õp Kylliki Pitts.
Sinodipäev 24. märtsil algas ühise armulauatalitusega, mille järel toimus ühine sinodikoosolek. Praost Aasa esitas praostkonna 2011. a aruande, millest põhiline on refereeritud artikli eelnevas osas. Aruande lõpetuseks teatas ta ka soovist praosti kohustused maha panna, kuna teenib põhikoormusega Kanada luterlikus kirikus kahte kogudust. Seega ei kandideerinud ta järgmiseks ametiajaks praosti kohale, kuna tema korraline praosti ametiaeg lõppes selle aasta sinodiga.
Toimunud sinodile tagasi mõeldes võin tunnistada, et Kanada praostkond on oma olusid arvestades tugev ja tegus praostkond, mille kõik kogudused ja vaimulikud annavad endast parima jumalasõna kuulutamise töös.
***
Praost Mart Salumäe iseendast
Värskelt ametisse valitud praostina tahan tänada kõiki sinodil osalenuid selle suure usalduse eest. Oma senise 25 aastase pastori ameti ajal olen võinud teenida kogudustes, mis kõik on kuulunud väga tugevatesse ja tegusatesse praostkondadesse. Minu esimene taoline kogemus jääb juba 1984. aastasse, mil alustasin praktikandina Ida-Harju praostkonnas Kuusalu ja Leesi koguduses oma isa, õp Eduard Salumäe kõrval teenimist EELK Usuteaduse Instituudi üliõpilasena. 1985. a saatis tollane peapiiskop mind teenima praost Toomas Pauli juurde Saaremaale, kus teenisin Püha, Mustjala ja Muhu kogudusi. Viimased 20 aastat teenisin Viljandi Pauluse kogudust.
Igal pool olen võinud kogeda praostkonna vaimulike ja koguduste tihedat koostööd, mis pole jätnud kedagi oma töös esile tulevate muredega üksinda võitlema. Samuti peeti neis praostkondades regulaarselt praostkonna konverentse, millest õpetajad ja koguduste töötegijad usinalt osa võtsid. Sellistel kohtumistel sai omavahel arutada neid teemasid, mis koguduste elus hetkel kõige rohkem tähelepanu nõudsid. Ja alati on olnud vähemalt praost see, kellele saab oma mure ära kurta ning kes aitab mingitki lahendust leida. Seega on mul väärikaid eeskujusid võtta, kellelt saadud kogemusi tahan nüüd rakendada siinses ametis.
Kuigi Kanada vahemaad on pikemad ning reisiks kulub rohkem aega ja raha kui pisikeses Eestis (teekond siin ühest kogudusest teise on sageli nii pikk, et selle maaga saaks kogu Eestile mitu tiiru peale teha), olen heal meelel valmis külastama kõiki siinseid kogudusi ning tahaks oma esimese ametiaasta vältel kogu praostkonnale ringi peale teha. Seega ootan kogudustest küllakutseid.