Seega on kantselei kinnitusel täiesti alusetu väita, et president Toomas Hendrik Ilves kuulub nende inimeste hulka, kelle suhtes kaitseväeluure teostas ebaseaduslikke toiminguid.
Presidendi kantselei andmeil mainitakse riigiprokuratuuri uurida olnud kaitseväeluure töötajate aastatel 2004-2006 koostatud ettekandes Ilvese nime ühel korral, mis on ühelauseline tsitaat tema kunagisest esseest.
Samuti puudub ettekandes vähimgi viide Ilvese kuulumise kohta mingisse väljamõeldud «grupeeringusse», lisas kantselei.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et siseminister Jüri Pihli pahandas eelmisel nädalal samas lehes ilmunud analüüs tema teest peaministritoolini ja oma vastulauses tõmbas Pihl otsese paralleeli kaitseväeluure raportitega.
«Teie kirjatükk sarnaneb sellega, mida kirjutati sõjaväeluure poolt grupeeringu kohta: probleem eesotsas presidendiga (Toomas Hendrik Ilves – toim). See on sama stiil,» kurjustas Pihl ajakirjanikuga.
«Teie kirjutasite, kuidas ma kontrollin kõike. See on ju foobia, see on samasugune foobia nagu need sõjaväeluure slaidid, et Ilves on grupeeringu liige,» lisas ta.
Ajalehe hinnangul võib see tõik seletada ka üleeile presidendi riigikaitse nõukogust tulnud erakordselt teravat kriitikat sõjaväeluure aadressil.
Presidendi kantselei rõhutas seepeale, et 11. juunil kogunenud riigikaitse nõukogu ei lähtunud oma arutelus mitte persoonidest, kelle põhiseaduslikke õigusi kaitseväeluure ohvitseride tegevus rikkus, vaid põhimõttest, et ebaseaduslik jälitustegevus ja meelsusvalve on demokraatlikus ühiskonnas lubamatu ja ohtlik.
Nõukogu leidis, et ebaseadusliku jälitustegevuse eest vastutavad ja ebaseaduslikku jälitustegevust läbi viinud isikud ei sobi teenima demokraatliku riigi kaitseväes.
«Kunagi ei tohi unustada, et Eesti Vabariigi kodanike põhiõiguste kaitse on Eesti riigi kõige põhilisem kohustus ja meie riigi toimimise põhiline alus,» ütles president Ilves.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee