28. augustil algavate presidendivalimiste lähenemisega on pinge Eesti poliitilisel maastikul kruvitud haripunkti.

Nagu arvata võis, ei suutnud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kiusatusest hoiduda, näidates juba eelmisel nädalal esimesi märke oma partei fraktsiooni võimalikust lahkumisest viie parlamendierakonna „paadist“, kus on tükk aega püütud leida ühist presidendikandidaati. Alustati intensiivseid läbirääkimisi Rahvaliiduga, kes pole ülejäänud parlamendierakondadega ühiskandidaadi otsingul liitunud, kuna nemad on esitanud Arnold Rüütli oma presidendikandidaadiks juhul, kui valimised peaksid toimuma valimiskogus ehk II voorus.

Teiseks soovis Keskerakond 3. augustile planeeritud ümarlaua (kus pidi lõplikult selguma viie erakonna ühine presidendikandidaat) edasilükkamist 14. augustile põhjusel, et erakond ei ole valmis veel mingeid otsusi presidendivalimiste küsimuses langetama.

Polegi siis imestada, et Keskerakond jättis neljapäevasele nõupidamisele ilmumata. Isamaaliit, Res Publica, Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond otsustasid, et selgitavad parteide ühiskandidaadi välja järgmisel neljapäeval, s.o. 10. augustil. Seda teevad nad Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Tõnis Lukase sõnul isegi siis, kui Keskerakond otsustab ka nädala pärast nendega mitte ühineda.

Lukase sõnul loodavad neli partnerit siiski, et Keskerakond nende sekka naaseb. Neljapäevasel kokkusaamisel arutati ka Toomas Hendrik Ilvese ja Ene Ergma väljavaateid valijameestekogus ning neid hinnati paremaks, kui seni on kiputud arvama.

Vaatlejate arvates on nüüd tuhmumas võimalus leida viie erakonna ühiskandidaat presidendivalimisteks.

Praegu on eesti pressi hinnangul kujunenud välja absurdne olukord: rahvas pole poliitikute arvates võimeline Eestile õiget presidenti valima, aga poliitikud ise ei saa ka selle ülesandega hakkama ilma eneseväärikust kaotamata.

Lennart Meri pidas 8. oktoobril 2001 riigikogus kõne, milles teatas, et ta enam presidendiks ei kandideeri ning andis samas parlamendile üle eelnõu, mis sätestanuks põhiseadusse riigipea otsevalimise. Kõik poliitilised jõud toetasid siis Meri ettepanekut, kuid IX riigikogu ei saanud kõnealuse eelnõu menetlemisega hakkama ning selle koosseisu volituste lõppemisega 2003. a. langes ka eelnõu menetlusest välja.

Pärast riigikogu valimisi võimule tulnud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioon lülitas presidendi otsevalimise oma lepingusse. Et sellele avaldas toetust ka tollal opositsiooniline Keskerakond, näis tõenäolisena, et juba 2006. a. valib presidendi rahvas. Nii aga pole läinud.

„Vaadates seda, milline tülgastav trall käib praegu presidendivalimiste ümber – küll sõimatakse konkureeriva erakonna kandidaate, küll kutsutakse neid ülekuulamistele, kus Napoleoni-kompleksi põdevad parteitegelased saavad end lugupeetud inimeste arvel välja elada jms –, on kahju, et presidendi valimise õigus jäi poliitikutele ja mitte rahvale,“ öeldakse 2. augusti Eesti Päevalehe juhtkirjas. Samas nenditakse, et kui 1990-ndatel oli selline hirm põhjendatud – Eesti ju otsis endale alles õiget teed –, siis praegu enam mitte.

(Eesti pressis ilmunu põhjal EE)

Märkmed: