„Näe, Arnold Rüütel on ka kikilipsu ette pannud,” hüüatas üks televaataja Riigikogu saali sisenevaid presidente nähes. See ei olnud siiski diplomaatiline võte uue presidendi toetamiseks, vaid fraki juurde pikk lips lihtsalt ei kõlba. Aga vähemalt riietuse osas olid mõlemad presidendid (ja ka nende abikaasad) ühel päeval täiesti sarnased. Küllap hakkab tegelikus töös peatselt selguma, milles uus president eelmistest erineb.
Sellisena paistis pronkssõdur eelmisel nädalal. Mälestusmärgi kõrval on näha
ka ühte politseinikku.
Foto: Üllas Linder
ka ühte politseinikku.
Foto: Üllas Linder
Segadus maadega
Oktoobrikuu alguses ei olnud Eestis tähelepanu siiski ainult presidentidele pööratud. Puhkes skandaal looduskaitsealuste maade vahetamise pärast Tallinna linna maade vastu.
Seadus lubab vahetada kaitstavaid maid, kus äritegevus piiratud, teiste maade vastu. Seda õigust on paljud kasutanud, kuid kuuldavasti on sellest saanud hea rahateenimise võimalus.
Suures äris tegutsetakse tihti lubatava ja mittelubatava piiril. Väidetakse, et seda piiri on kuritegelikult ületatud. 3. oktoobril pidas kaitsepolitsei kahtlustatavatena kinni maa-ameti juhi Kalev Kanguri ning mitu ärimeest. Tallinna linnakohus andis loa võtta Kangur ja kaks ärimeest pooleks aastaks vahi alla.
Uurimine alles käib, kohtuotsused on veel kaugel ja võivad olla nii süüdi- kui ka õigeksmõistvad. Maavahetused ei olnud mingid ühemehetehingud, neid tegid soliidsed ja võimsad firmad. Esile on kerkinud kahe suure ehitusfirma – Merko ja Eesti Ehituse – nimed. Merko on oma tehingud juba avalikustanud ja värskeimast loobunud.
Võib arvata, et maatehingute uurimisel ja kohtuasjade ajamisel tuleb riigil enda vastas näha väga hästi makstud tippadvokaate. Samas ei julge ma väita, et seekord jääb asi jälle selle taha, et juriidiliselt oli kõik korrektne, kuigi rikuti rahva õiglustunnet. Pahandus looduskaitsealuse maa rikkumise pärast oleks võib-olla veelgi suurem. Kiusatus seda teha oli kindlasti olemas, sest vähemalt osa kaitstavaid maid asus samuti Tallinna piirides.
Kui kaitsealuseid maid ei lubataks vahetada, oleks see ebaõiglane. Need maad on ju enamasti endistele omanikele tagastatud talu- ja metsamaad, mis on looduskaitse alla võetud alles lähiminevikus. Kritiseeritavate tehingute tegijad polnud muidugi enam endiste omanike järeltulijad, vaid ärimehed, kes neilt maad ära olid ostnud. Vähemtähtsas maakohas tuleb vahetusprobleemiga tegelda aga lihtsatel inimestel.
Ei tea, kas maadevahetuse üle juurdlust alustades olid kellelgi poliitilised mõtted peas, aga välistada seda ei saa. Maa-ameti juht jäeti ju vahi alla pooleks aastaks, seega on Riigikogu valimiskampaania ajal teema kogu aeg päevakorral. Maadevahetusel oli juba oma mõju tipp-poliitikutele. Keskkonnaminister Villu Reiljan astus tagasi, sest tema pidi ministrina maavahetused kinnitama. Tegemist on aga Rahvaliidu juhiga. Õigel hetkel tagasiastumine annab talle ehk valimistel uue võimaluse.
Uus minister Rein Randver keeldus esialgu maavahetusi kommenteerimast. Mida ta ministeeriumi eesotsas valimisteni jääva lühikese ajaga jõuab ära teha, ei oska ennustada. Endise Valga maavanemana ja Riigikogu liikmena ajas ta asju suhteliselt vaikselt. Ta ei ole ise avalikesse konfliktidesse trügiv mees.
Tee pronkssõduri juurde on vaba
Presidendivahetuse päeval lõppes Tallinnas juba harjumuspärane pronkssõduri valvamine. Üks turvamees jääb ja valvekaamera jälgib mälestusmärgi ümber toimuvat küll edaspidigi. Meeleavalduste korraldamiseks on vaja seaduse järgi luba võtta, niisama võib igaüks sinna minna.
Käisin möödunud nädalal pronksmehe juures. Silma hakkas viis igavlevat politseinikku, vist olid kõik naised. Tundus, et politseijuhid võtsid mälestusmärgi valvet juba siis kergelt. Tõsi, nagu üks turske meespolitseinik kunagi ütles, politseis ei ole mehi ega naisi, on ainult politseinikud. Iga politseinik peab oma tööga hakkama saama.
Vaevalt julgeb keegi väita, et kired pronkssõduri ümber on lõplikult vaibunud. Praegu on lihtsalt väike vaheaeg.
