Järjekordne aasta on kohe möödas. Saime pika mõnusa suve ja sügisel korraliku õunasaagi.
Elasime kaasa meie sportlastele olümpial ja paljud said osa Euroopa kultuuripealinna üritustest. Tallinnas valmis uus trammiliin ja Pariisis taastati lääne kultuuri maamärk – Jumalaema kirik. Ja veel – meie mulgi puder on nüüd UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas.
Kõige hea kõrval, lisas mööduv aasta pingeid ja katsumusi.
Oleme varasemast tundlikumad, ärritume kergemini, võime öelda tööl ja koolis ning mõnikord ka kodus liiga valjult, ehk isegi halvasti. Meie pulss on kõrgem. Oleme rohkem väsinud, rohkem ärevil.
Mõistan, meil ei ole kerge. Oleme silmitsi kurjusega, mis külvab sõda Euroopas ja kaugemal, ning ohtudega, mida me enne pole osanud ette näha.
Peame toime tulema üksikpistelisest mustriks kasvavate rünnakute ja sabotaažiaktidega. See toob kaasa ebakindlust, mõjutab meie julgeolekut ja toimetulekut. Kuid me oleme tark rahvas, me saame hakkama.
Oluline on eristada hirmu ja ohtu. Hirm halvab, aga kindel tegutsemine aitab minna ohust mööda. Meil on lisandunud otsustuskindlust. Panustame rohkem enda kaitsesse ja meie eeskuju järgivad liitlased. See muudab Eesti kaitse tugevamaks, mis omakorda tekitab enesekindlust. Enesekindlus aga toob heidutuse ja heidutus hoiab rahu.
Iga inimene otsib rahu – nii enda seest kui väljast. Tasakaal annab julgust ja kindlust, millele toetuda. Aga kui turvatunne mureneb, tuleb see uuesti üles ehitada, igaühe enda panuse ja tahte abil.
Kindlaks ja julgeks saavad need, kes tulevad kriisidest läbi. Ja läbi tulevad need, kes teevad koostööd, usaldavad ja toetavad üksteist.
Ühtehoidev kogukond – see on meie tõeline jõud. See tähendab, et peame märkama ja toetama inimesi enda ümber. Meil on paraku liiga palju neid, kes ütlevad, et majanduslikult on raske toime tulla. Ent mida rohkem on inimesi, kes ei tunne end kõrvale jäetuna ja kes tulevad oma eluga toime, seda paremini läheb meil kõigil, kogu Eestil.
Ise olemise ja hakkama saamise teevad võimalikuks kartmatu olek, õppimine ja nutikad ideed. Mida rohkem me haridusse investeerime ja teadust ettevõtlusesse suuname, seda paremini meil läheb.
Sellises koosluses sünnivad nutikad lahendused, sest meie majandus vajab tõusuks just värskeid ideid. Kohtumist tundmatuga ei pea kartma. Seal, kus ühed näevad riske, avanevad teistele võimalused.
Hariduse alus on lugemisoskus. Järgmisel aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse trükise ilmumisest, algab raamatuaasta. Oleme pooltuhat aastat olnud lugev ja kirjasõna oskav rahvas. Ega väikesel rahval polegi teist võimalust kui tark olla. Oleme kõik nii lugejad kui loetud.
Soovin Eesti inimestele, meie rahvale algavaks aastaks julgust ja uudishimu, leidlikkust ja otsustuskindlust. Nii on meil kindlam julgeolek ja parem toimetulek.
Ütleme nii, nagu on järgmise aasta Iseoma laulu- ja tantsupeo juhtmõte:
Me loome ise oma elu ja õnne.
Me räägime ise oma keelt.
Me laulame ise oma häälega omi laule.
Viha ja raev lõhub. Me suudame olla teistsugused.
Meie suurim oskus on ise luua, ehitada ja hoida. Perekonda, kogukonda, ühiskonda. Oma riiki. Ise end.
Soovin kõigile head uut aastat!
