President Arnold Rüütel tähistab 10. mail oma 90. juubelisünnipäeva. Sel puhul toimus Tartus kahepäevane konverents ja anti välja tema portreega postmark.
Eluloolist
Arnold Rüütel sündis 1928 Saaremaal Laimjala vallas Pahavalla külas Tooma talus. Õppis Audla algkoolis ja seejärel Kõljala põllunduskoolis Saaremaal, lõpetas 1949 Jäneda Põllumajandustehnikumi ja töö kõrvalt 1964 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, kaitses põllumajandusdoktori kraadi 1991. aastal.
Ta oli 1949–50 Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom, 1950–55 sundteenistuses Nõukogude armees. Töötas 1955–57 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Koolis õpetajana, 1957–63 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehniku ja seejärel direktorina, 1963–69 Tartu Näidissovhoosi direktorina. Oli 1969–77 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor, 1977–79 EKP Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal, EKP Keskkomitee büroo liige, 1979–83 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja, 1983–90 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Etendas olulist osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16. novembril 1988 ja sai tuntuks Eesti suveräänsuse kaitsjana konfliktis Moskva keskvõimuga. Ta oli 1990–1992 Eesti Vabariigi (kuni 8. V 1990 Eesti NSV) Ülemnõukogu esimees. 20. VIII 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. 1995–2001 oli Arnold Rüütel Riigikogu liige ja 1995–97 aseesimees.
Arnold Rüütel valiti 8. oktoobrist 2001 kuni 9. oktoobrini 2006 täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid.
Arnold Rüütel oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees 1981–88, Forseliuse Seltsi esimees 1989–2002, Balti Riikide Nõukogu loomise initsiaator 1990, Balti Assamblee Presiidiumi liige ja esimees vaheaegadega 1995–99, Põhiseadusliku Assamblee liige 1991–92, Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor 1993–2001, 1993–2001 Eesti Rohelise Risti president ja Hoia Eesti Merd esimees, 1994–99 Eesti Maarahva Erakonna ja 1999–2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees, seejärel auesimees. Mitmete seltside liige ja auliige. Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja (1976), Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, akadeemik (2002), Aasta eurooplane (2007). Eesti, Läti ja Ukraina põllumajandusülikoolide, Bentley College'i (USA), Ungari Püha Istvani, Helsingi, Napoli II , Kasahstani, ja Jerevani ülikoolide audoktor. Teda on autasustatud Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi ja Riigivapi ketiklassi teenetemärgiga, Bulgaaria, Itaalia, Islandi, Küprose, Leedu, Läti, Luksemburgi, Malta, Norra, Nõukogude Liidu, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Ungari teenetemärkidega.
Konverents
5. ja 6. mail toimus Tartus Athena keskuses konverents „90 aastat Eesti elu“, mis oli pühendatud president Arnold Rüütli 90. juubelisünnipäevale. Konverentsi motoks oli Senaca mõttetera: „Kogu ja hoia alal aega, mida seni kaasa viidi või rööviti või mis muidu kadus.“
Kohaletulnuid tervitas konverentsi korraldaja, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme. Tervitussõnad president Arnold Rüütlile ütles tema tähtpäeva puhul Vabariigi President Kersti Kaljulaid, kes rõhutas president Rüütli otsustavat rolli Euroopa Liiduga liitumise eel enne referendumi korraldamist, kui Euroopa Liidu vastased tegid Eestis kõva vastupropagandat. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et president Rüütel on tema jaoks olnud suureks eeskujuks. Tervitussõnad lausus Tartu linnapea Urmas Klaas, kes Tartu linna aukodaniku Arnold Rüütli auks korraldas õhtul ka piduliku vastuvõtu.
Avaettekande „Lähiajalugu meie raamaturiiulis“ pidas 20. augusti klubi liige Rein Järlik, kes rääkis kuivõrd erinevalt on kirjutatud Eesti lähiajaloost, eriti iseseisvuse taastamise protsessist. Ta leidis, et Eesti Kongressi rolli on ületähtsustatud ja Ülemnõukogu otsused ei ole leidnud piisavalt hindamist.
Järgnevad kahel päeval peetavad ettekanded olid jaotatud kolme ossa.
Esimene osa oli pealkirjastatud: „Saaremaa. Murrangud.“ Ajaloolane, Muhu muusemi teadur Eda Maripuu rääkis õigeusku üleminekust Saaremaal Laimjala näitel. Ajaloolane, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu ettekanne oli Saaremaast läbi ühiskonna murranguliste aastate. Ajaloolase ja publitsisti Bruno Pao kirjutatud ettekande „Saare vaim ja saarlase iseloom“ luges ette konverentsi moderaator Indrek Toome.
Konverentsi teine osa oli pealkirjastatud „Tartu. Trääs taskus.“ Omaaegse Tartu näidissovhoosi peaökonomisti Ilme Rajaloo ettekande „Kuldsed kuuekümnendad Tartu Näidissovhoosis“ luges ette tema ajakirjanikust poeg ja see oli keskendatud Arnold Rüütli tegevusele Tartu näidissovhoosi direktorina. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja tuntud looduskaitsja Juhan Telgmaa rääkis looduskaitseliikumisest kui eestluse hoiust ja tõi esile Arnold Rüütli silmapaistev rolli meie looduskaitseliikumises. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, põllumajandusdoktor Arvo Sirendi rääkis põllumajanduse ajaloost kui rahvaste tõelisest aja- ja arenguloost, kuigi see on jäänud poliitilise ajaloo kõrval tahaplaanile.
Pühapäeval peetud ettekanded olid koondatud pealkirja alla „Tallinn. Samm sammu järel.“ Alustas filosoof, ajaloolane ja politoloog Rein Ruutsoo ettekandega „Karl Vaino aeg ja vastupanukultuur,“ ta arutles, kus läks Eestis piir kollaboratsionismi ja vastupanu vahel. Jätkas ajaloolane Andres Adamson, kes rääkis sellest, kuidas ENSV-d valitseti. EV Ülemnõukogu liige, Põhiseaduse Assamblee juhataja Tõnu Anton keskendus kolmele Eesti jaoks määrava tähtsusega riigimeehele (Arnold Rüütel, Vaino Väljas ja Edgar Savisaar). Sotsiaalteadlane, EBS rektor Arno Almann oli oma ettekande pealkirjastanud „Kolme riigi sõnum maailmale sai kuuldavamaks“, keskendudes Balti Nõukogule ja presidentide Vytautas Landsbergise, Anatolijs Gorbunovsi ja Arnold Rüütli tegevusele nõukogus. Poliitik ja etnoloog Andra Veidemann pidas ettekande „Kas ükskord lepime kokku niikuinii?“, rääkides ühiskondliku leppe sõlmimise katsest Eestis ja selle ebaõnnestumise põhjustest, eelkõige pressi negatiivsest hoiakust. Diplomaat ja kultuuritegelane Jüri Trei ettekanne oli pealkirjastatud „Eesti riigi taastulek välispeeglis“ ja ta rääkis esimestest sammudest Eesti iseseisva välispoliitika taastamisel 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. Konverentsi ettekanded plaanib 20. augusti klubi välja anda ka trükisena.
Konverentsi lõpus sai sõna president Arnold Rüütel, kes arutles selle üle, miks Eesti inimesed ei kuulu maailma õnnelikema hulka, erinevalt meie Põhjamaade naabritest. Ta arvas, et tuleks kõik teha põhjuste väljaselgitamiseks ja leida lahendused nende kõrvaldamiseks. Siis jõudis järg tervitusteni ja neid oli õige hulganisti nii Eestist, Lätist, Leedust kui ka Ameerika mandrilt.
Postmark
5. mail esitleti Tartus Ateena keskuses Eesti riigipeade sarjas ilmunud postmarki president Arnold Rüütli portreega. Nii nagu kogu sarja, on sellegi postmargi kujundajaks Lembit Lõhmus. Perforeeritud 65 eurosendise nominaalväärtusega marki on trükitud trükikojas AS Vaba Maa 40 000 eksemplari ja sellega saab saata Eestisiseseid kirju. Koos margiga anti välja ka esimese päeva ümbrik (FDC) ja kasutusel oli esimese päeva eritempel. President Arnold Rüütli portreega mark ja esimese päeva eriümbrik on ilmunud ka varem – 2003. aastal, tema 75. sünnipäeva puhul. Kujundajaks oli samuti Lembit Lõhmus. Eesti Riigipeade sarja hakati välja andma 2008. aastal ja kümne aasta jooksul on ilmunud portreemargid kõikidest senistest Eesti riigipeadest, välja arvatud Toomas Hendrik Ilvese. Tema portreemark ilmub käesoleva aasta 20. detsembril, mil president Ilves saab 65 aastaseks.
Peep Pillak
