President Toomas Hendrik Ilves kõneles täna Väike-Maarjas konverentsil “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa”, mis on pühendatud Wiedemanni keeleauhinna 25 aastapäevale ning istutas emakeele parki tamme.
Me ei tohi olla rahul vaid sellega, et eesti keel on meie põhiseadusesse kirja pandud, keele kaitsmine peab endas kätkema ka ettevaatavat hoolt oma keele pärast, rõhutas president Ilves, lisades: “Jah, meie eesti keel on kaitstum ja kasutatavam kui ei eales varem. Kuid just seetõttu peame hoolitsema oma keele olukorra pärast kaugemale tulevikule ette mõeldes. Seda ei tee meie eest mitte keegi, see on meie endi ülesanne. Me ei tohi kunagi unustada, et Eesti on ainuke paik maailmas, kus me saame igapäevaselt kõnelda eesti keelt ja olla olemas eesti keeles. See on ainuke koht, kus eesti keel saab kasvada ja kesta.”
Keele tuleviku eest hoolitseda ja ennast selle kandjaina kindlana tunda saame vaid oma emakeelt pidevalt arendades ja elavana hoides, meie sõnavara pidevalt laiendades ja uuendades ning toetades igati eesti keele arengut teaduskeelena, kõneles riigipea, sest siis ei taandu meie keel auditooriumitest tagatubadesse.
“Eesti keel on üle elanud rohkem kui ühe normeerimispalaviku ja seejärel ikka voolanud sinna suunda, kuhu elu ise on teda kandnud,” ütles president Ilves. “Ma ei taha sellega öelda, et normeerimine on üldse tarbetu. Vastupidi – paistab, et just neil aegadel, mil keelt on ohustanud tugevam surve väljast, on seda ka rohkem ja selgemalt normeeritud. Võimalik, et ülenormeerimise näol ongi olnud tegu ühe keelepoliitilise enesekaitse vormiga olukorras, kus kodanikult on vaba otsustusõigus röövitud ja tema ainus kaitse ongi viide normile.”
Vabaduse olukorras on fanaatiline korrapartei mistahes teemal alati kaotaja pool, kinnitas riigipea.
“Asjaolu, et keelenormide üksikasjad pole fikseeritud seadusega parlamendis, ei saa üht keeleõpetajat kuidagi takistada olemast oma klassiruumis autoriteet. Selline, kes vastavalt oma veendumustele suletuse-avatuse ja alahoidlikkuse-uuendusmeelsuse skaalal valib oma keeleõpetuslikud positsioonid lubatud vahemikes. Ning kes nende raamide piires kehtestatud nõuete täitmist siis ka asjakohase täpsusega hindab,” rääkis president Ilves.
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
President Ilves: Eesti on ainuke paik, kus eesti keel saab kasvada ja kesta (3)
Eestlased Eestis | 24 Apr 2013 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Keele teemast
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Riigivõim on oma ammuse põhimõtte kohaselt pidanud venelaste eesti ühiskonda lõimumist väga tähtsaks. Millegi pärast pole suudetud tajuda et hästi palju vene rahvusest Eesti kodanikke mõjutavad veelgi rohkem noori võõrsile lahkuma ja eesti rahvuse üleaegade kestmist ebatõenäoseks pidama. Teame sedagi et suurde rahvusse kuulujad üldiselt väiksesse sulanduda ei soovi. Tõenäosus on piisavalt suur et venelaste hulgas on palju rohkem vene keele teiseks riigikeeleks soovijaid kui estofiilideks hakkajaid. Riigivõimu meelest on eestlaste rahvusliku iseteadvuse sihikindel arendamine venelasi solvav ja sellepärast ENSV reformimisel nii ei või toimida.
Isadinosaurus küsis emadinosauruselt: "Kas annad?"
Emadinosaurus vastas: "Ei anna!"
Ja nii nad välja suridki.
Iroonia irooniaks, kuid varsti pole enam Eestitki - venelased on hetkel rahvastikus ülekaalus Virumaal, Tallinnas, Harjumaal ja märkimisväärsel osal Läänemaal, praktiliselt poolel Eesti territooriumil. Nende osakaal kasvab praegu jõudsalt Tartumaal, mis tõenäoliselt on järgmine maakond, kus eestlased vähemusse jäävad - paarikümne aasta pärast.Lõppude lõpuks loodus tühja kohta ei salli.
Aga selge on ka see, et kedagi vägisi sünnitama ei pane ja see on igaühe enda isiklik asi.
Nii need eestlased välja surevadki... Järgmine põlvkond hakkab aga praegust põlvkonda needma, kelle tõttu on nad sunnitud elama küll Eestis, kuid sisuliselt vene keskkonnas...
Emadinosaurus vastas: "Ei anna!"
Ja nii nad välja suridki.
Iroonia irooniaks, kuid varsti pole enam Eestitki - venelased on hetkel rahvastikus ülekaalus Virumaal, Tallinnas, Harjumaal ja märkimisväärsel osal Läänemaal, praktiliselt poolel Eesti territooriumil. Nende osakaal kasvab praegu jõudsalt Tartumaal, mis tõenäoliselt on järgmine maakond, kus eestlased vähemusse jäävad - paarikümne aasta pärast.Lõppude lõpuks loodus tühja kohta ei salli.
Aga selge on ka see, et kedagi vägisi sünnitama ei pane ja see on igaühe enda isiklik asi.
Nii need eestlased välja surevadki... Järgmine põlvkond hakkab aga praegust põlvkonda needma, kelle tõttu on nad sunnitud elama küll Eestis, kuid sisuliselt vene keskkonnas...
Eestlased Eestis
TRENDING
