President Ilves: Eestit ja Bulgaariat seob tulevik (1)
Eestlased Eestis | 13 Sep 2013  | EWR OnlineEWR

„Me mõlemad teame, mida tähendab tagasipöördumine Euroopasse. Me mõlemad teame, mida tähendab totalitaarse ja allasurutud ajastu järel õigusriigi, demokraatia ja turumajanduse loomine. Me mõlemad oleme sellega toime tulnud,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile pidulikul õhtusöögil Eestisse ametlikule visiidile saabunud Bulgaaria riigipea Rosen Plevneliev’i auks.

„Nüüd on Eesti ja Bulgaaria Euroopa Liidu piiririigid, üks idas ja teine lõunas. Liitlastena Euroopa Liidus ja NATO-s on meil aga lähedane arusaam ümbritsevast maailmast, ka takistustest, mis meil ületada tuleb,“ kõneles president Ilves.

„Siin näen ma meie kahe maa koostööd aina rohkem põimuvat. Nii Eesti kui ka Bulgaaria on käitunud globaalses finantskriisis vastutustundlikult ning me nõustume mõlemad retseptiga, mis Euroopa ehk aeglaselt, kuid siiski surutisest välja veab – selleks on kokkulepetest kinni pidamine, arukas rahandus- ja majanduspoliitika,“ ütles Eesti riigipea.

Ta meenutas, et juba viie aasta pärast, 2018. aastal, on Eesti ja Bulgaaria esmakordselt Euroopa Liidu eesistujariigid ning ettevalmistus selleks, omavahelised kontaktid ja arutelud muutuvad kindlasti järjest ja järjest tihedamateks ning lähendavad seeläbi ka meie maid.

Hiljuti Eestisse loodud Euroopa Liidu IT-agentuuri juht Krum Garkov on pärit Bulgaariast. President Ilvese sõnul saab selles näha, et nii eestlastel kui ka bulgaarlastel on tõsine huvi ja sügav arusaam infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast.

„Nii jõuamegi meie riikide laiapõhjalise IKT-alase koostöö tulevikuni. Teie, härra president, mõistate seda tänu oma ettevalmistusele ja isiklikele tehnoloogiateadmistele kindlasti väga selgelt. Teades Bulgaaria aktiivsust küberkuritegevusega seotud probleemidega tegelemisel, on mul nüüd hea võimalus kutsuda Bulgaaria liituma Tallinnas paikneva NATO küberkaitse keskusega,“ ütles Eesti riigipea.

Laiemaltki näeb ta Eesti ja Bulgaaria edasistes suhetes olulist kohta e-teemadele, ehk sellele, kuidas kasutada infotehnoloogia lahendusi meie igapäevase elu korraldamisel oma riikide ja kodanike hüvanguks: „Eesti on valmis Bulgaariaga jagama e-valitsuse kogemust ja lahendusi, olgu see näiteks e-politsei või e-tervishoid. See kõik pole pelgalt meie kahe riigi teema, vaid kogu Euroopa küsimus, mida Eesti ja Bulgaaria saavad koos ja teineteist toetades edendada.“

E-lahenduste kasutuselevõtt ja küberturvalisusega tegelemine on teemad, millega ei saa viivitada, rõhutas president Ilves ning jätkas: „Siin ei saa oodata, nagu tegid kaks kitsal sillal kohtunud Gabrovo autojuhti, kellest kumbki ei tahtnud tagurdamiseks bensiini raisata: üks neist hakkas ajalehte lugema, lootes teise lahkumisele, ent too hõikas hoopis, et kui ajaleht läbi saab, siis tema tahab ka seda seal sillal lugeda. Meil teiega sellist aega ei ole.“

Eesti riigipea avaldas ka lootust, et üha rohkem bulgaarlasi leiaks tee Eestisse ning eestlasi Bulgaariasse, olgu tegemist siis turistide, ärimeeste, e-valitsemise ekspertide või korvpallikoondistega, sest: „Eestit ja Bulgaariat seob tulevik.“

Fotod: Raigo Pajula
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
teadja14 Sep 2013 13:08
_Me mõlemad teame, mida tähendab totalitaarse ja allasurutud ajastu järel õigusriigi, demokraatia ja turumajanduse loomine._

23. august on alates aastast 2009 kogu Euroopas totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev.

Eestis ja Lätis kehtestati ebaseaduslike riigipöörete tulemusena totalitaarne ja autoritaarne režiim juba aastal 1934. Leedus aga veelgi varem, aastal 1926. Benito Mussolini õnnitles Leedut kui Itaalia järel teist fašistlikku riiki Euroopas.
1925. aastal on Eesti Vabadusristi III liigi 1. järgu pälvinud ka Benito Mussolini.
Kolmveerandliitrine viinapudel, mida varem «riigivanemaks» kutsuti, sai peale 12. märtsi 1934. aasta pööret uue nime - «isehakanu».
1939. aastal Kunstihoones toimunud näitusel oli väljas presidendi kaks portreed, millest ühe kohta öeldi «Mussolini & Pähklipureja ristsugutis».
Aga alatest 1998. aastast on 23. august juba ÜRO mälestuspäev: rahvusvahelise orjakaubanduse ohvrite mälestamise ja orjakaubanduse lõpetamise päev, millega tähistatakse Haitil 1791. aastal alanud prantslaste vastast orjade ülestõusu algust.
Neid erinevaid sündmusi sobib koos mälestada küll, eriti siis, kui vaadata praeguse Eesti uut töölepinguseadust ning palkade ja abirahade taset Eestis... aga ka Bulgaarias.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis