www.DELFI.ee
President Ilves ja Briti kuninganna õnnitlesid Eesti skaute juubeli puhul.
Presidendi kantselei
Täna lõpeb Järvamaal skautide 100. juubelile pühendatud laager, millest võttis osa ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Oma tervitused juubilarile andis läbi vahendaja üle ka Briti kuninganna Elizabeth II.
President Ilves rääkis reedel pidulikule lõkkeõhtule kogunenud skautidele oma elamustest ja kogemustest ning vahvatest seikadest, mida ta on saanud skaudina tegutsedes ning lastele pakkus palju huvi, mida president ise skaudina olles on õppinud ja kuidas need oskused on igapäevaelus kasuks tulnud. Oskus looduses hakkama saada ja avastada maailma olid ühed väärtused, mida tõi president oma lõkkejutus esile.
Skautide lõkkeõhtul osales ka skautluse sünnimaa - Suurbritannia - suursaadik Eestis Chris Holtby, kes tõi laagrilistele kuninganna Elizabeth II tervitused. Tema majesteet soovis skautidele, et Eesti skautluse juubelit tähistav laager oleks kõigile meeldejäävaks ja nauditavaks kogemuseks ning õnnitles kõiki Eesti skaute 100. juubeli puhul. Suurbritannia kuningakoda on tihedalt seotud skautlusega ning kuninganna Elizabeth on ka Suurbritannia skaudiorganisatsiooni patroon.
Briti peaskaut Bear Grylls ütles oma kirjalikus tervituses Eesti skautidele, et "Skautlik liikumine on palju aastaid olnud inspiratsiooni allikaks miljonitele noortele üle maailma ühendades endase seikluse, lõbu ja vastutuse maailma ees."
Kokku oli juubelilaagris üle 200 osaleja, kelle seas oli nii eesti kui vene rahvusest noori ja juba traditsiooniliselt on kohal ka Tallinna nägemispuudega noori koondav skaudiüksus, kellele osa tegevusi on spetsiaalselt kohandatud, et nad saaks nautida laagrirõõme võrdselt kõigi teiste noortega.
Laagris käis külas ka Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna nõunik Andra Reinomägi, et koos lastega rääkida sellest, millised on laste õigused. Vestlustest noortega selgus, et Eesti lapsed on päris hästi kursis oma õigustega ja teema pakkus neile suurt huvi.
Teisipäevast alanud laagri ajal käidi matkamas, valmistati ise lõkkel toitu, uuriti loodust, mängiti ja sporditi ja osaleti ka Järvamaa Päästeteenistuse ja politsei kaasabil korraldatud veepeol, ütles laagri juht Helen Pill.
Laagrilistele saatsid oma tervitused ka eestlastest skaudid ja gaidid Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Kanadast.
Eesti Skautide Ühing, mille liikmeskond küündib 1500 liikmeni, on tänasel päeval üks suurimaid noorteorganisatsioone Eestis. Maailmas on skaute kokku üle 30 miljoni.
President Ilves ja Briti kuninganna õnnitlesid Eesti skaute juubeli puhul. (4)
Kuumad uudised | 21 Jul 2012 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Euroopa suurriigid said Londonist salastatud teate: „Tema Majesteedi valitsus kiidab heaks kokkulepitud abinõud Baltimaade okupeerimiseks." (vt. Documents on British Foreign Polici 1919-1939, Vol.VI, ss. 764-782.)
Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
Euroopa suurriigid said Londonist salastatud teate: „Tema Majesteedi valitsus kiidab heaks kokkulepitud abinõud Baltimaade okupeerimiseks." (vt. Documents on British Foreign Polici 1919-1939, Vol.VI, ss. 764-782.)
Inglismaa avalikustas 12. juulil 1941 ja 26. mail 1942 Nõukogude Liiduga sõlmitud kokkulepped ning lepingud, tehes teatavaks seda, mis juba kauemat aega oli faktina tuntud: poliitiline ja sõjaline koostöö Nõukogude Liiduga oli Inglismaal juba Saksamaa ja Nõukogude Liidu lepingute (MRP) sõlmimise ja kehtimise ajal olemas, kuigi lepingute tekstid seda selgesõnaliselt - expressis verbis - keelasid.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
No , kes siis veel!
No , kes siis veel!
Tervituseks ka Ärma talu uus jokk-skeem!
http://www.ohtuleht.ee/485794
http://www.ohtuleht.ee/485794
Kuumad uudised
TRENDING
