„Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas, riikide piiride muutmine, Krimmi okupeerimise õigustamine libareferendumiga ning pidevad surveavaldused Ukraina riigi ülesehituse asjus – nii teeb Venemaa ise keeruliseks koostöö Euroopa ja USA-ga,“ tõdes president Toomas Hendrik Ilves eileõhtusel kohtumisel Ameerika Ühendriikide mõjukate senaatorite John McCain’i ja John Hoeven’iga.
Olukorras, kus Venemaa vastandab end demokraatlikele väärtustele ja on hüljanud rahvusvahelise õiguse alused, muutub järjest olulisemaks neid põhimõtteid kaitsvate Euroopa Liidu ja NATO ühtne, nähtav, järjekindel ja jõuline hoiak, rõhutasid nii Eesti riigipea kui ka Ühendriikide senaatorid.
„See tähendab hoolikalt sihitud ja mõjusaid sanktsioone, aga samuti tegevust, mis suurendab NATO kohalolekut alliansi idapiiri lähedal,“ ütles president Ilves. „Sõnade kõrval vajame me tegusid, sest ainult sõnad jäävad nõrgaks. Meie oponendid sõnu enam ei kuula.“
Ta tunnustas Ameerika Ühendriikide selget toetust NATO alusväärtustele ning USA liidrite korduvaid kinnitusi NATO artikkel 5 kui kollektiivkaitse ühemõttelisest kehtivusest kõigi liitlaste jaoks, samuti mitmete liitlaste täiendavat panustamist õhuturbemissiooni Balti riikides: „Need on heidutusmeetmed, mis suurendavad siinse piirkonna NATO riikide julgeolekut.“
President Ilves pidas tähtsaks euroopalikke väärtusi jagavate maade pühendumust Ukraina demokraatia edendamisele, mis eeldab poliitilist, majanduslikku ja diplomaatilist tuge.
„Ukraina rahvas teeb mõistagi oma valikud ise, aga need on tõesti Ukraina valikud, kui kohal pole Kalašnikovi automaatidega „rohelisi mehikesi“ ning Kiievit ei survestata Moskvast muutma riigi ülesehitust,“ sõnas Eesti riigipea. „Ukraina võimudel on täielik õigus kasutada linnavalitsuste ja politseiosakondade relvastatud hõivajate vastu jõudu, kaitstes nii oma riigi julgeolekut, turvalisust ja põhiseaduslikku korda.“
Arno Mikkor/Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
