Epp-Mare Kukemelk
www.DELFI.ee
President Toomas Hendrik Ilves viskas reedel Nelijärvel sotsiaaldemokraatidega nende suvepäevadel mõtteid vahetades õhku küsimuse, keda nimetame väliseestlasteks ja kes on see „õige“ eestlane. Ta ise usub, et kunagisest okastraadi piirist ajendatud hoiak muutub tasapisi.
„Kogu see väliseesti teema on intellektuaalselt huvitav,“ tunnistas Ilves SDE suvepäevadel kõneledes. „Kui umbes sama palju inimesi on Eestist ära läinud viimase 20 aasta jooksul, kui läks viimase sõja ajal, siis ühed on väliseestlased ja teised on kes?“ küsis president, jättes ise otsesõnu vastamata. „Kes on siis see õige eestlane?“
President usub enda sõnul, et me näeme tulevikus teistsugust Eestit. „See hoiak, mis on ajendatud okastraadi piirist, lõppeb tasapisi,“ kõneles ta. „See ksenofoobiale rajatud poliitika on ainult samm tagasi sellest, et me läheme ja peksame neegreid.“
„Viis aastat pärast seda, kui ma olen olnud president, on natuke kummaline öelda, et „oo, sa oled tulnud mujalt!“,“ viitas Ilves süüdistusele, et ta on palju aastaid Eestist väljaspool elanud ja töötanud. Ka ei ole Ilvese sõnul tema poliitilistel vastastel sobiv apelleerida kuuldusele, justkui oleks tema ema juudi päritolu.
Väljaränne on paratamatu
„Me tahame, et Eesti oleks edukas, me tahame, et inimesed liiguks edasi-tagasi, me muutume heas mõttes Rootsiks,“ arutles riigipea ja rääkis võimalusest, et mõni meie lastest läheks vahepeal Hollywoodi ja teeks filmi ning tuleks siis tagasi Eestisse.
President meenutas, et eestlased on ajaloos ka varem oma kodumaalt välja rännanud. Väljaränne oli juba 19. sajandil väga suur, välja arvatud siis, kui okastraat ees oli. „Väljaränne on paratamatu, aga põhjused on väga erinevad,“ tõdes ta. Ilves meenutas ka oma elu Saksamaal, kust inimesed kolisid näiteks Ameerikasse.
„Inimesed, kes lähevad Eestist välja, on empiiriliselt valmis tagasi tulema,“ rääkis Ilves. Need tegurid, mis pärsivad tagasitulekut, on tema sõnul sageli seotud elukvaliteediga.
„Edukad ei ole need riigid, kus on madalad maksud, vaid need, kus inimestel on hea elada,“ lausus Ilves ja meenutas oma vestlusi Sten Tamkiviga, kes on kurtnud, et kõrgelt makstud head töötajad ei taha tulla Eestisse tööle sellepärast, et nende naistel ei oleks siin tööd ja nende lapsed ei saaks siin haridust. "Nendele ei ole primaarne maksuküsimus, nendele on oluline ka see, millised on siin teed, kuidas on lood tervishoiuga."
President Ilves: kes on „õige“ ja kes väliseestlane? DELFI (2)
Kuumad uudised | 18 Jul 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Huvitav kuna 30 aastat tagasi olin Kanaadalane kui käisin Eestis, 20 aastat tagasi olin välis eestlane, sel aastal käisin olen ikka välis eestlane kuid suheldi kui võrdse eestlasega kes ehk koliks Eestisse. Kuulsin mitmelt et `Meil on vaja neid kellel on kogemusi.` Inimestel on samad mured, rõõmud ja lootused kas Eestis või välismaal. Häid inimesi leidub nii siin kui seal, samuti on alati milleski puudu kas tervis, aeg või raha. Elu standart on tugevasti tõusnud Eestis ja mõnes suhtes on nad meist ees
Kes on õige eestlane? Mul tuleb meelde kuidas üks eesti mees käis Torontos 1990dal aastal ja ütles et tema arvates välis eestlastel ei tohiks olla hääle õigus valimistel aga venelastel kes elasid Eestis peaks hääletama. 20 aasta pärast on isegi need venelased kes pole suutnud Eesti kodakondsust taotleda manalasse läinud, aga need kes elavad välismaal siiski saavad hääletada ja isegi interneti kaudu. Pärast Ivan Julma ja suurt katku oli ainult 100,000 eestlast. Kuid toodi välismaalt nii soomlasi kui sakslasi ja suurem osa neist hakkasid ise eestlasteks. Kui keegi peab ennast eestlaseks, siis olgu. See tähendab et oleme ka midagit head saavutanud et isegi teised rahvused tahavad olla eestlased.
Kes on õige eestlane? Mul tuleb meelde kuidas üks eesti mees käis Torontos 1990dal aastal ja ütles et tema arvates välis eestlastel ei tohiks olla hääle õigus valimistel aga venelastel kes elasid Eestis peaks hääletama. 20 aasta pärast on isegi need venelased kes pole suutnud Eesti kodakondsust taotleda manalasse läinud, aga need kes elavad välismaal siiski saavad hääletada ja isegi interneti kaudu. Pärast Ivan Julma ja suurt katku oli ainult 100,000 eestlast. Kuid toodi välismaalt nii soomlasi kui sakslasi ja suurem osa neist hakkasid ise eestlasteks. Kui keegi peab ennast eestlaseks, siis olgu. See tähendab et oleme ka midagit head saavutanud et isegi teised rahvused tahavad olla eestlased.
No kindlasti on vale väliseestlane see, kes elab Venemaal!
Kuumad uudised
TRENDING
