www.DELFI.ee
President Toomas Hendrik Ilves viskas reedel Nelijärvel sotsiaaldemokraatidega nende suvepäevadel mõtteid vahetades õhku küsimuse, keda nimetame väliseestlasteks ja kes on see „õige“ eestlane. Ta ise usub, et kunagisest okastraadi piirist ajendatud hoiak muutub tasapisi.
„Kogu see väliseesti teema on intellektuaalselt huvitav,“ tunnistas Ilves SDE suvepäevadel kõneledes. „Kui umbes sama palju inimesi on Eestist ära läinud viimase 20 aasta jooksul, kui läks viimase sõja ajal, siis ühed on väliseestlased ja teised on kes?“ küsis president, jättes ise otsesõnu vastamata. „Kes on siis see õige eestlane?“
President usub enda sõnul, et me näeme tulevikus teistsugust Eestit. „See hoiak, mis on ajendatud okastraadi piirist, lõppeb tasapisi,“ kõneles ta. „See ksenofoobiale rajatud poliitika on ainult samm tagasi sellest, et me läheme ja peksame neegreid.“
„Viis aastat pärast seda, kui ma olen olnud president, on natuke kummaline öelda, et „oo, sa oled tulnud mujalt!“,“ viitas Ilves süüdistusele, et ta on palju aastaid Eestist väljaspool elanud ja töötanud. Ka ei ole Ilvese sõnul tema poliitilistel vastastel sobiv apelleerida kuuldusele, justkui oleks tema ema juudi päritolu.
Väljaränne on paratamatu
„Me tahame, et Eesti oleks edukas, me tahame, et inimesed liiguks edasi-tagasi, me muutume heas mõttes Rootsiks,“ arutles riigipea ja rääkis võimalusest, et mõni meie lastest läheks vahepeal Hollywoodi ja teeks filmi ning tuleks siis tagasi Eestisse.
President meenutas, et eestlased on ajaloos ka varem oma kodumaalt välja rännanud. Väljaränne oli juba 19. sajandil väga suur, välja arvatud siis, kui okastraat ees oli. „Väljaränne on paratamatu, aga põhjused on väga erinevad,“ tõdes ta. Ilves meenutas ka oma elu Saksamaal, kust inimesed kolisid näiteks Ameerikasse.
„Inimesed, kes lähevad Eestist välja, on empiiriliselt valmis tagasi tulema,“ rääkis Ilves. Need tegurid, mis pärsivad tagasitulekut, on tema sõnul sageli seotud elukvaliteediga.