21. mai 2016
www.DELFI.ee
President Ilves kõneles maineka USA ülikooli lõpuaktusel Eesti diplomaatia taastamisest
Foto: Rafael Suanes/Georgetowni Ülikool
http://www.delfi.ee/news/paeva...
Uue põlvkonna diplomaatide ees on kriisidest kirev maastik, kus vanad reeglid, tõed ja müüdid ei pruugi enam pädeda, rõhutas president Toomas Hendrik Ilves eile õhtul Georgetowni Ülikooli diplomaatia õpingute rahvusvahelise magistriprogrammi lõpetajatele peetud kõnes.
Diplomaatia peab end sel uuel ajastul – kiirete muutuste ja mitmete kriiside keskel – taasavastama, nii riikide vahelises suhtlemises kui ka riigisiseselt välispoliitilisi otsuseid selgitades, ütles president Ilves. Ta kutsus diplomaate rohkem suhtlema oma koduriikide avalikkusega, selgitamaks, mida välisteenistus teeb ja püüab saavutada ning kuidas see meid kõiki mõjutab.
Reklaam
„Keerulisel ajal tuleb veelgi põhjalikumalt lahti rääkida erinevaid kriise, üldist julgeolekuolukorda, samuti tõhusa kaitsepoliitika olulisust,“ tõdes president Ilves, kes on olnud ka Eesti kahekordne välisminister ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees.
Nii näiteks oleme külma sõja järgses mugavustsoonis unustanud, kuidas käituda nendega, kes ei ole demokraatlikud riigid, sõnastas ta ühe väljakutse peagi tööd alustavatele rahvusvaheliste suhete tippspetsialistidele.
Lõputseremoonia kõnes, mis oli pikitud isiklike põigetega Eesti, Läänemere piirkonna ja Euroopa Liidu konteksti, meenutas riigipea, kuidas tema alustas välispoliitika eesliinil „tühjalt lehelt“. Tal puudus erialane diplom ja kogemus, ka Eesti riigi võimalused olid väga napid.
Vaadates tagasi oma teenistusele Eesti suursaadikuna Washingtonis, meenutas president Ilves: „Autojuhi palkamise asemel sõitsin ise, et kasutada vabanenud raha lisadiplomaatide värbamiseks.“ Ta võrdles iseseisvuse taastanud Eesti diplomaatia ülesehitamist filmiga „Thomas Jefferson Pariisis“, kus Jefferson parandas haamriga USA Pariisi saatkonna hoonet.
Oma välisministri aastatesse mõtteliselt pöördudes nimetas president Ilves, et oli tark ühendada Eesti välis- ja sisepoliitikas kaks suurt eesmärki: püüelda korraga nii NATO kui ka Euroopa Liiduga ühinemise suunas ning samaaegselt võtta kasutusele digitehnoloogia ja ehitada e-riiki.
„Laiemalt vaadates elasime toona ajastul, mis tagasivaates paistab üks kõige edukam veerandsajand Lääne ajaloos. Täna on Lääs taas muutuste ristteel,“ ütles Eesti riigipea.
Ta nimetas Euroopa Liitu suureks edulooks, kuid tõdes samas murelikult, et mõned ühenduse liikmed on eemaldumas vaba ja demokraatliku ühiskonna aluspõhimõtetest.
Eelnevatel aastatel on Georgetowni Ülikooli diplomaatia õpingute kooli lõputseremoonial kõnelenud endine USA välisminister Madeleine Albright ja endine NATO vägede ülemjuhataja, kindral Wesley Clark.
Georgetowni Ülikool on üks USA mainekamaid ülikoole, mille diplomaatia õpingute magistriprogramm asutati 1919. aastal. Tegu on USA vanima rahvusvaheliste suhete kooliga, milles õpivad tudengid kõigilt kontinentidelt ja mida peetakse üheks olulisemaks rahvusvaheliste suhete tippspetsialistide ja diplomaatide kasvulavaks maailmas.
