President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei olnud Eesti demokraatide saatusele vaadates natsidel ja kommunistidel mingit vahet — demokraatiat ega Eestit ei sallinud ei natsid ega kommunistid.
“Sakslased arreteerisid neid keda said, ja kui tulid venelased, arreteeriti nad uuesti,” rääkis Ilves täna Otto Tiefi valitsuse liikmete pildinäituse avamisel Eesti Pangas.
President Ilvese sõnul on olulism neid mehi mälestada ja mäletada, austada ja tänada. “Sest nende saatus paljastab kõik Stalini tänastegi jüngrite suured valed. Punaarmee ja NKVD „vabastasid“ Eestit täpselt niisama palju kui Wehrmacht ja Gestapo enne neid.
“Ma tunnen uhkust, ülimat uhkust Otto Tiefi valitsuse üle. Demokraatia ja vabaduse nimel läksid nad vastu oma ettemääratud saatusele, et keegi ei saaks tulevikus väita, nagu oleks Tallinn 1944. aasta septembris „vabastatud“. Et lipp, mille Punaarmee Pika Hermanni tornist maha rebis, oli ikka Eesti sinimustvalge, mitte aga natside haakrist,” sõnas Ilves.
President kordas üleskutset rajada väärikas memoriaal Eesti kümnetele tuhandetele kommunismiohvritele. “Mitte vaid stalinismiohvritele, mis muudaks olematuks nende kannatused, keda vangistati, represseeriti ja kiusati taga vahemikus 1953–1988. Me kahjuks ei tea tänaseni kõigi kannatanute nimesid. Meie töö on need välja selgitada ja kivisse raiuda. Nimeliselt,” ütles president Ilves.
“Ma tean, et see on väga ulatuslik ettevõtmine. Aga ohvrid väärivad seda. Ehk oleks sobilik rajada see memoriaal näiteks Maarjamäele, kus juba täna mälestatakse Teises maailmasõjas langenuid. Võimalik, et leidub veelgi sobivam koht. Ma ei soovi asuda siinkohal otsustaja rolli,” kõneles riigipea.
“Aga see memoriaal peab valmima meie kõigi ühise töö ja pingutuse tulemusel. See töö saab meid üksnes liita, mitte kunagi ega mingil tingimusel lahutada. Loodan, et Eesti valitsus ja Tallinna võimud koos teiste otsustajatega leiavad endas head tahet alustada selle tööga kohe pärast Vabadussamba valmimist.”