„Meid mõlemaid, Eestit ja Kanadat, kihutab tagant üks püüdlus, mis on sõnastatud Kanada ordeni vapikirjal – me tahame teha oma riigi paremaks,“ ütles esimese Eesti riigipeana Kanadasse riigivisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves eile Ottawas pidulikul tervitustseremoonial.
„Geograafiline vahemaa ei ole meid kunagi eksitanud. NATO liikmesriikidena, tugeva Atlandi-ülese silla toetajatena on Eesti ja Kanada lähedased ja vastutustundlikud kaasteelised 21. sajandi keerulises maailmas,“ pöördus president Ilves Kanada kindralkuberneri David Johnstoni poole.
„Koostöö hariduse ja eriti just infotehnoloogia vallas, ühised kogemused NATO juhitud operatsioonil Afganistani kõige ohtlikumas piirkonnas, toetus Kanada ja Euroopa Liidu tihedatele majanduslikele ja poliitilistele sidemetele – need on vaid mõned olulised teemad, iseloomustamaks meie sarnast mõtlemist ja, mis veel olulisem, sarnast tegutsemist,“ kõneles Eesti riigipea.
President Ilves meenutas ka isiklikke mälestusi seoses Kanadaga, kus ta veetis lapsena mitu suve Jõekääru Suvekodus Ontarios, hiljem aga elas neli aastat Vancouveris, õpetades eesti keelt Simon Fraseri Ülikoolis ning lisas: „20 aastat tagasi andsin siinsamas Eesti esimese suursaadikuna üle oma volikirjad. Me kumbki, ei Eesti ega Kanada, ei osanud siis paljutki ette näha: Vene väed olid veel vastu Eesti tahtmist meie riigis, NATO laienemine oli alles unistus kõigile uutele demokraatiatele Kesk- ja Ida-Euroopas. Kuid üks oli selge ja teada, riikidena saavad meist head sõbrad. Nii ongi läinud.“
Eesti riigipea, kelle visiidi puhul andis kindralkuberner Johnston eile riigiõhtusöögi, tänas Kanadat toetuse eest NATO laienemisel, sest Ottawa ratifiseeris esimesena Eesti alliansiga liitumise protokolli ning samuti toetuse eest Balti õhuturbemissioonile.
President Ilves võrdles Kanadat Põhja-Ameerika Skandinaaviaga: „Skandinaavia kui mõiste, mis ühendab mitmeid riike Põhja-Euroopa ülemises tipus, tähendab kindlustunnet, sõbralikkust ja hoolivust, inimõiguste ülimuslikkust, sõnapidamist, rahulikku kaalutlemist ja siis otsustest kinnipidamist. Ühesõnaga kõike seda head ja positiivset, mida Eesti on kogenud oma suhtlemises Kanadaga.“
Eesti riigipea, keda tervitasid kindralkuberneri residentsi juures kohaliku eesti kogukonna liikmed, nimetas Kanadat eriliseks maaks tuhandetele meie peredele mõlemal pool Atlandi ookeani, sest just Kanada ja kanadalased ulatasid käe paljudele kommunistliku terrori eest pagenud eestlastele. Nemad ja nende lapsed kasvasid edukateks kanadalassteks, ent on säilitanud endas Eesti.
„Osa Eestist asubki erinevates Kanada kohtades,“ tõdes president Ilves, tunnustades ka neid Kanada eestlasi, kes pärast 1991. aastat tulid Eestisse, kus nad töötavad edukalt diplomaatidena, mujal avalikus teenistuses või kultuurivallas ja ettevõtluses: „Arvukate nimede seas meenuvad kohe Laanemäed, Sillasted, Kasekampid, Klaarid ja paljud teised, kelle panus on olnud samaväärne. Hiljuti sai Ardo Hanssonist Eesti Panga president.“
Eesti riigipea meenutas, et Kanadas on majandust õppinud kaks meie peaministrit – Tiit Vähi ja Andrus Ansip ning rõhutas, et selline kahesuunaline positiivne panus teineteise ühiskonda väärib jätkamist. Üks näide on ülikoolidevaheline koostöö Tartu ja Toronto ning Kunstiakadeemia ja Emily Carr'i ülikooli vahel, samuti Tallinna Tehnikaülikooli ja Waterloo University partnerlus.
President Ilvese riigivisiidi peamine eesmärk on tugevdada Eesti ja Kanada kahepoolseid poliitilisi ja majandussuhteid ning kinnitada Atlandi-ülese koostöö tähtsust.
Eesti riigipea kohtub Ottawas Kanada kindralkuberneri David Johnstoniga, Kanada parlamendi liidrite Noël A. Kinsella, Andrew Scheeri ja Peter Van Loaniga ning peaminister Stephen Harperiga.
Torontos kõneleb president Ilves Euroopa Liidu tulevikuvisioonidest mõjukal majandusfoorumil Economic Club of Canada ning kohtub Kanada-Eesti Kaubanduskoja liikmete ja sealsete eestlastest ettevõtjatega. Samuti külastab ta IKT-le keskendunud Waterloo/Kitcheneri tehnoloogiapiirkonda ja Kanada Innovatsioonikeskust Communitech ning esineb seal avaliku ettekandega e-valitsemise ja küberjulgeoleku teemal. Samas allkirjastavad koostöömemorandumi Tallinna Tehnikaülikooli ja Waterloo Ülikooli esindajad ning Eesti IT-ettevõtjad kohtuvad oma partneritega.
Toronto Eesti Majas kohtub president Ilves Eesti sealse kogukonnaga. 4. mail, rahvusvaheliseks kasvanud talgupäeval „Teeme ära!“ osalevad Eesti riigipea ja Evelin Ilves Jõekääru noortelaagris, kus Toomas Hendrik Ilves ka ise lapsepõlves käis.
Evelin Ilves külastab Ottawa lastehaiglat CHEO, kus ravitakse ka psüühiliste häiretega lapsi ning oluliseks peetakse näiteks lapsevanema osavõttu lapse haiglapäevade rutiinist. Torontos külastab Evelin Ilves eestlastest eakatele mõeldud puhke- ja hooldekodu Ehatare.
Vabariigi Presidendi ametlikku delegatsiooni kuuluvad ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kultuuriminister Rein Lang, Riigikogu liikmed Liisa Pakosta ja Imre Sooäär, kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene, Välisministeeriumi Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö küsimuste asekantsler Mart Laanemäe, Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor professor Erkki Truve ja küberjulgeoleku programmi juht Marko Kääramees, Cybernetica AS juhatuse liige Aivar Usk, NOW! Innovations tegevjuht Üllar Jaaksoo.
Fotod president Ilvese ja Evelin Ilvese riigivisiidist Kanadasse asuvad Vabariigi Presidendi kodulehel www.president.ee ning president Ilvese ja Evelin Ilvese Facebook’i lehekülgedel (autor: Raigo Pajula/VPK).
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
