„Olen kasutanud 2014. aasta iseloomustamiseks sõnapaari annus horribilis, vastupidiselt annus mirabilis‘ele, mis iseloomustas maailma 25 aastat tagasi pärast Berliini müüri langemist - sündmust, mis andis lootuse vabadusele ja demokraatiale,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves, kes avas patroonina inimõiguste aastakonverentsi.
„Tänavu oleme olnud tunnistajateks territooriumi annekteerimisele ja sõjalisele tegevusele, mida põhjendatakse demagoogiliselt ideoloogiliste vabandustega nagu kodanike kaitsmine. Venemaa tegevus Ukrainas on rikkunud kõiki Külma sõja järgseid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millel Teise maailmasõja järgne rahu on seni põhinenud,“ nentis riigipea.
Ta märkis, et mitte ainult Krimmi annekteerimine, vaid ka sõda Ida-Ukrainas ja sellega kaasnev retoorika, naaberriikide hirmutamine ja üldiselt lääneriikidele suunatud ähvardused, näitavad, et Venemaal on soov luua uut rahvusvahelist korda.
Venemaa uus retoorika, mis põhineb ortodoksel ja autoritaarsel korral, tähendab president Ilvese sõnul ka inimõiguste tõlgendamist tsivilisatsioonilise ilminguna. „See vastandub väidetavalt nõrgale ja dekadentlikule lääne demokraatiale, mis põhineb õigusriigil, inimõigustel ja dialoogil. Uue retoorika kohaselt oleks maailm jagatud tsivilisatsioonideks, kus teatud kultuurides kehtivad läänelikud inimõigused ja teistes teistsugune kord,“ nentis president Ilves, kelle hinnangul asetatakse seeläbi kahtluse alla ka universaalne lähenemine inimõigustele. „See aga tähendaks ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni tähtsuse vähendamist,“ lisas ta.
Ehk teisisõnu, sellise lähenemisega antakse demokraatiale, õigusriigile ja inimõigustele „tsivilisatsiooniline“ staatus, leiab president Ilves.
„See tähendab, et Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias oleks valgustusajastu kultuurisfäär, kus austatakse inimõigusi. Meist ida pool oleks post-sovetilik või ortodoksne slaavi sfäär, mis peab läänelikku lähenemist inimõigustele ebasobivaks,“ ütles ta.
President Ilvese sõnul ei tohi unustada, et Euroopa Liidu aluspõhimõte on kaitsta inimõigusi ja õigusriigi aluseid, tagada rahu ja julgeolek Euroopa kontinendil. “Me peame selle põhiülesande juurde naasma,” nentis riigipea.
Tallinnas toimuv Inimõiguste Instituudi korraldatud konverents kannab tänavu pealkirja “Väärikus inimõiguste kontekstis”. Üritus toob Eestisse peaesinejateks ja väitlejateks hulga rahvusvaheliselt tunnustatud praktikuid ja eksperte. Loe pikemalt: http://www.eihr.ee
Foto: Kaupo Kikkas/Inimõiguste Instituut
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
