5. juuni 2014
President Toomas Hendrik Ilves rääkis eile õhtul Riias filosoof Isaiah Berlini iga-aastasel mälestusloengul liberaalse demokraatia sisemistest ja välistest ohtudest, öeldes: väljakutseid liberaalsele demokraatiale on püstitanud nii autoritaarne režiim idast kui ka tehnika ülikiire areng meie enda ühiskondades.
Me näeme, kuidas 80% Venemaast toetab Krimmi sõjalist annekteerimist, aga samuti rünnakuid sõnavabadusele või soovi piirata elukaaslase valikut siinsamas Euroopas, kirjeldas riigipea olukorda, mille tekkimist eurooplased veel mõni aeg tagasi poleks osanud ette näha.
President Ilves nentis, et Venemaa tekitatud ja õhutatud Ukraina kriis pole ainult Ida-Euroopa küsimus.
“Kogu läänemaailm seisab silmitsi uue olukorraga, mille on tekitanud autoritaarne režiim idas. Kõne all on tõsised välised väljakutsed, millega liberaalne demokraatia on pidanud viimase poole aasta jooksul silmitsi seisma,” rõhutas Eesti riigipea.
“Sellises radikaalselt uues olukorras otsib liberaalne demokraatlik Lääs ikka veel vastuseid ega ei suuda kokku leppida, millised peaksid need vastused olema. Me ei tea endiselt, kuidas reageerida,” nentis ta.
Pöördudes sisemiste väljakutsete poole, märkis president Ilves teda kuulama tulnud mitmesajale inimesele, et muutused, mida meie modernne, digitaalne ühiskond läbib, on nii radikaalsed, et seda saab võrrelda tööstusrevolutsiooniga 150 aastat tagasi, ent praegused muutused on palju kiiremad ja toimuvad kõikjal üheaegselt.
“Kõik on teisiti, ja saab veelgi enam olema. Mitte ainult selles, kuidas me asju ajame, mis tööd teeme ja millist haridust vajame, vaid ka tähenduses, kuidas tõlgendame liberaalse demokraatia peamisi väärtusi tähistavaid mõisteid – vabadust, privaatsust, läbipaistvust ja demokraatiat ennast, samuti seda, millise tähenduse omistame avaliku sfääri ja privaatsfääri ning riigi ja kodaniku omavahelisele suhtele,” lisas riigipea.
“Internetiseerumine ja digitaalne maailm tervikuna on algusest saati olnud seotud vabaduse ideega. Samal ajal on proportsionaalselt kasvanud inimeste mure oma privaatsuse pärast, eriti eelmisel aastal puhkenud nn Snowdeni skandaali järel,” ütles president Ilves ja lisas: “Me tahame olla vabad selle “positiivses” tähenduses – kui kasutada Isaiah Berlini termineid – teha kõike, mida modernne, digitaalne tehnoloogia meil võimaldab teha. Aga me tahame olla ka vabad selle “negatiivses” tähenduses ehk siis vabad jälgimisest või liigsetest piirangutest.”
Riigipea sõnul muudavad eesolevad ajad meie elu rohkem ja kiiremini kui viimased mitukümmend aastat, kuna nüüd sõltub igapäevaelu üha rohkem internetil põhinevatest süsteemidest ja seega muutume ühtlasi üha haavatavamateks küberrünnakutele, küberspionaažile ja küberkuritegevusele, aga ka jälgimisele, mida isegi George Orwell vaevalt suutis ette kujutada.
“Et selle kõigega toime tulla, peab digitaalsel ajastul ümber mõtestama peamised ühiskondlikud kontseptsioonid nagu privaatsus, läbipaistvus ning avaliku sfääri ja erasfääri suhe. Peame mõtlema avatult vabaduse ja demokraatia tulevikule,” sõnas riigipea.
President Ilves rõhutas, et maailmas aset leidvate keeruliste sündmuste valguses ei tohi kaotada fundamentaalseid liberaalse demokraatia fundamentaalseid põhimõtteid ehk siis jätkuvalt tuleb austada inimõigusi, õigusriigi ülimuslikkust ning vabasid ja õiglaseid valimisi.
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
