www.DELFI.ee
President Ilves Saksa lehele: me ei ole mingid nürid väikesed ida alaminimesed
Foto: Andres Putting
President Toomas Hendrik Ilves hoiatas Saksa ajalehes Die Welt Putini ohu ignoreerimise eest ja küsis, kas Saksa „Venemaa-mõistjad“ tunnevad endiselt Venemaa suhtes empaatiat, kui Venemaa baltlasi ründab.
Ilves ütles, et Euroopa Liidu ja NATO liige olles ei ole põhjust karta. Eestis elatakse tema sõnul samas olukorras nagu Lääne-Saksamaa enne 1989. aastat, oht on olemas, on jälgitav halb käitumine, aga sellega elatakse. Selle üle tehakse isegi nalja, vahendab Die Welt.
Die Welt küsis Ilvese arvamust selle kohta, et NATO peakorteris Brüsselis ja mujal Euroopa pealinnades ütlevad mõned, et baltlased on hüsteerilised.
„See on tüüpiline inimestele, kes ei taha näha, mis tegelikult juhtunud on. Pärast külma sõda loodud maailmakorraldus on lõhutud. ÜRO hartat, Helsingi lõppakti on rikutud, 1990. aasta Pariisi hartat, mis ütleb, et iga riik võib vastu võtta oma otsused, mis puutub tema riiklikku julgeolekusse. Moskva on sellele ise alla kirjutanud. Et grusiinid püüdlesid NATO suunas, oli 2008. aastal Venemaa jaoks piisav põhjus sõjaks. Seekord on põhjus midagi nii väikest nagu assotsiatsioonilepe Euroopa Liiduga,“ vastas Ilves.
Die Welt: Kas see on tõesti nii väike?
„Ma olen tõeliselt üllatunud, et arvamuskirjutajad ja teised Prantsuse ja Saksa meedias otsivad süüd assotsiatsioonileppest. See on vaevalt midagi enamat kui vabakaubanduslepe ja üliõpilasvahetus. See ei ole mingi suur diil. Aga Putini-mõistjad heidavad Euroopa Liidule ette, see oli viga. Et oleks pidanud Venemaa hirme paremini mõistma,“ ütles Ilves.
Ilvese sõnul on 20 aastat idaeurooplastele räägitud, et rahunege maha, Venemaa on täitsa normaalne maa. Nüüd aga näeme me, et idaeurooplastel oli õigus. Veidi aega tagasi nägime me esimest korda Vene strateegilisi pommitajaid Läänemere kohal lendamas. „Ja siis ütlevad inimesed, et me oleme paranoidsed. Riigid, kes seda ütlevad, peaksid pigem oma suurele puudujäägile ja ülemäärastele laenukuludele tähelepanu pöörama,“ märkis Ilves.
Die Welt: Putin väidab, et lääs ähvardab Venemaad.
„Venemaad ähvardatakse? Niisiis süüdistame me nüüd ohvreid, ukrainlasi? Nagu alati, kui meid rünnatakse ja massiliselt tapetakse, on Saksamaal kindlasti paar inimest, kes nõuavad rohkem empaatiat Venemaa suhtes,“ kommenteeris Ilves.
Die Welt: mida vajab Eesti, et seda ei juhtuks?
„Me anname igal aastal kaks protsenti oma eelarvest riigikaitsele, meil on endiselt sõjaväekohtustus ja see on väga populaarne. Kui nõukogulased 1968. aastal Prahasse sisse marssisid, tegi Lääne-Saksa valitsus kõik, et liitlasvägede planeeritud taganemist aeglustada. Meie oleme praegu rindejoonel olev riik, nii nagu kunagi oli Lääne-Saksamaa. Kuhu veel tänagi on paigutatud 45 000 USA sõdurit. Eestis on praegu vaid 150,“ vastas Ilves.
Die Welti sõnul ei puutu allianss NATO-Vene aluslepet, mis välistab vägede alalise paigutamise Venemaa piiridele.
„Jah, sõna „alaline“ on seal olemas. Aga samuti ka mõiste „hetke julgeolekukeskkond“. 1997. aastal, kui lepe Boriss Jeltsiniga sõlmiti, ei suutnud Vene õhujõud õhku tõusta, neil polnud kütust. See oli täiesti teine julgeolekukeskkond. Kui nüüd teistest NATO riikidest rääkida, siis pole miski muutunud, mis seab meie garantiid liikmena kahtlasesse valgusse,“ lausus Ilves.
Ilves ei mõista, miks NATO partnerid oma arvamust ei muuda. Kui ta selle küsimuse kõrgete ametnikega rääkides tõstatab, kõnnivad nad minema.
„Sest see on neile piinlik. Sest ei ole intellektuaalselt veenvat vastust. Aga me ei ole mingid nürid väikesed ida alaminimesed. See üleolev suhtumine meisse eestlastesse on eemaletõukav,“ ütles Ilves Die Weltile.
