Ilves meenutas kohtumisel Karzaiga, et detsembris möödub 80 aastat sellest, kui Tallinnas kirjutati alla Eesti ja Afganistani sõpruslepingule, mille kohaselt kahe maa ja tema kodanike vahel valitseb puutumatu rahu ning tõsine ja igavene sõprus, teatas president kantselei.
"Meil on võimalus nüüd sellele lepingule sisu anda, sest mõne aasta pärast, kui oleme edukad, ei pruugi ka meie maade kaubandussuhted mõjuda vaid unistusena," ütles Ilves.
Presidendi sõnul soovib Eesti olla Afganistanile liitlaseks sõjalisest valdkonnast hoopis laiemalt. "Eesti üheks keskseks eesmärgiks panustamisel Afganistani ülesehitusse on keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste mõjuvõimu laiendamine," märkis ta.
Presidendid kõnelesid ka julgeoleku tagamise üleandmisest Afganistani julgeolekujõududele. Ilvese sõnul ei saa praegu veel rääkida NATO juhitud julgeolekutagamise operatsiooni ajalistest piiridest. "On võtmetähtsusega, et Afganistani keskvalitsus suudaks järjest enam oma maa erinevaid provintse kontrollida, mis tähendab ka suurema vastutuse võtmist julgeoleku tagamisel ja riigi sisemise elu korraldamisel," ütles ta.
"Afganistani kui riigi ülesehitamisel osalemine tähendab vastutustundlikkust nii Afganistani, selle piirkonna kui ka NATO liikmesmaade julgeoleku suhtes ning mõistmist, kuivõrd on see kõik omavahel seotud," lisas president.
Ilvese sõnul on Afganistan ka piirkonna oluline transiitriik ja poliitiline sild Lähis-Ida, Kesk-Aasia ja Lõuna-Aasia vahel. "Stabiilne Afganistan suurendab julgeolekut mitte ainult oma regioonis, vaid sootuks laiemalt - mõelgem korraks terrorismi, narkokaubanduse ja põgenikevoolust lähtuvatele ohtudele," rääkis Ilves.
Afganistani riigipea tänas Eestit panuse eest NATO julgeolekujõududesse, kus praegu teenib üle 160 Eesti kaitseväelase, neist enamus ebastabiilses ja vägivaldses Helmandi provintsis.
Koos president Ilvesega on Afganistanis Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ja kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras.
Merili Nael