Soomes töövisiidil
Foto: Andres Putting
Inglisekeelne lühivestlus president Ilvese ja mitme Twitteri kasutaja vahel sai alguse sellest, kui Soome ülikooli õppejõud Petja Sairanen postitas enda säutsus lingi Ilvese ja Haloneni 2008. aasta tülist rääkivale Soome ajalehe artiklile. Soomlase säutsule vastas president Ilves omakorda säutsuga, milles tõdes, et ta on sellega harjunud ja see olevat pikaaegna traditsioon, mis ulatub enne Eesti iseseisvumise aega. Tasub veel ära märkida, et Ilves kasutas muuhulgas hashtag`i (viidet teemale - toim.), mis viitas paratamatusele selles küsimuses.
Ilvese vastusele reageeris aga omakorda kasutaja Mel Huang, kes küsis, et kas president nägi viimast Soome välisminister Erkki Tuomioja kriitilist arvamust Ilvese kohta.
"Nagu ma ütlesin, olen sellega harjunud. Pole päris see, kuidas keegi peaks riikidevahelises suhtluses käituma, aga ikkagi, olen sellega harjunud," lausus Ilves inglise keeles vastu ning lisas saksakeelse viite "kinderstube" (eesti keeles "kombed" või "kasvatus").
Eesti presidendi vastusele reageeris aga veel üks soomlasest kasutaja, kes küsis teravalt, et kas tõelise või siis ettekujutatud väikese konflikti pärast riikidevaheliste suhete katkestamine on presidendi arvates samuti õige käitumine?
"Vaevalt ettekujutatud ja mitte lihtsalt tühine tüli. Suhted vaevalt katkestatud, pole minu probleem, kellegi teise oma," ütles Ilves.
Vestlus jätkub veel paari säutsuga ning lõpuks teatab Ilves, et riigi presidendina seisab ta "oma rahva eest, kui meid tehakse väikseks, solvatakse ja psühholoogiliselt diagnoositakse". Lõppu lisab Ilves sõna "karm" ning parafraseerib oma vestluse viimases säutsus prantsuse riigimehe Charles Maurice de Talleyrand-Périgordi kuulsat mõtet alljärgnevalt: "Me oleme palju õppinud, aga unustanud ei ole midagi".
Soome rahvusringhäälingu YLE endine ajakirjanik Jarmo Mäkelä kirjutab väljaandes Maaseudun Tulevaisuus avaldatud kolumnis, et Soome tollane president Tarja Halonen solvas 2008. aastal Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvest nii rängalt, et lõpetati omavaheline suhtlemine.
Soome pidi anuma, et Eesti president tuleks asju selgeks rääkima. Lõpuks ta tuli – salaja, vahendab Verkkouutiset.
Soome ja Eesti presidentide suhted läksid 2008. aasta sügisel üsna sassi. Juhtum salati maha, kuigi tüli kestis mitu kuud, kirjutab Mäkelä.
2008. aasta augustis peeti Gruusia sõda. Halonen nentis sellega seoses, et eestlased kannatavad postsovjetliku trauma all ega suuda Venemaaga asjalikult suhteid korraldada.
Suhted Ilvesega katkesid selle peale kohe ning omavahel ei suheldud kogu sügise, kirjutab Mäkelä. Lepitust püüdis muu hulgas otsida tollane välisminister Alexander Stubb, kuid edutult.
Kolme tulemusteta palve järel saabus Ilves lõpuks Soome – salaja – ja nõustus Haloneniga kohtuma. Nende suhted paranesid vormiliselt korrektseiks.
Mäkelä sõnul saatis Ilves enne soomlastele sõnumi: „Olen valmis tulema lepliku meelega. Aga kui mind hakatakse taas sõrm püsti õpetama, kuidas Eesti peab Venemaaga suhteid korraldama, siis ma solvun ja asi läheb endisest ainult hullemaks.“
Soome praegune välisminister Erkki Tuomioja märkis eelmisel nädalal Kauppalehtis, et Ilvese maailmapilt on kujunenud USA-s ja Saksamaal, samas kui teised on elanud ja tulnud toime siin.
Nüüdne peaminister Stubb ütles selle peale, et iga minister vastutab ise oma sõnade eest ning kaitses Ilvest.
„Ma hindan tema tausta, kogemusi ja tegevust Eesti iseseisvuse eest võitlejana. Sellised juhtumid ei mõjuta Soome ja Eesti vahelisi suhteid,“ ütles Stubb.
