Foto: Tanel Meos
"Kõik meie kodanikud on talendid. Eesti riik, kogukond, igaüks meist peab olema tagasitulijate ja nende elukaaslaste ning laste vastu salliv – hoiakute muutmine on meie ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks," ütles president Toomas Hendrik Ilves Eesti Teaduste Akadeemias projekti „Talendid koju!“ lõpetamise raames peetud paneeldiskussioonis.
"Negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad inimeste tagasitulekut rohkem kui langus sissetulekutes või ükskõik milline muu bürokraatlik takistus. Meie enda positiivsed hoiakud ja tahe need inimesed taaslõimida ühiskonda on kõige aluseks," sõnas Eesti riigipea.
Ilves kurtis, et pahatihti peletavad eestlased tagasi tulnud kaasmaalasi ise minema ning sama võib täheldada välismaalaste puhul. Puutusin sellega ka ise kokku - kui presidendikampaania puhul öeldi "ära osta võõrast kaupa" - siis mida see meie kohta ütleb?"
Ilves pööras tähelepanu ka laste probleemile. "Selge on, et tagasi tullakse peredega. Kui aga laps on olnud kolm aastat Eestist ära räägib ta tahes-tahtmata eesti keelt aktsendiga - temasse suhtutakse aga seetõttu teisiti. Seepärast on sallivus tegelikult üks Eesti võtmeküsimusi ja siinkohal ei pea ma silmas vaid inimeste nahavärvi või seksuaalvähemusi. Sallimatus pärsib Eestisse tulekut kordades rohkem, kui igasugune bürokraatia või madalad palganumbrid.
Negatiivseid reaktsioone kogus ka "Talendid koju" kampaania. "Kui riigi teine inimene [tõenäoliselt vihjas president Ene Ergma sõnavõtule - toim.], ütleb, et nelja noore inimese poolt ellukutsutud eestlaste tagasi toomise kampaania on läbi kukkunud, siis millest me räägime?" küsis president retooriliselt.
„Meid on maailmas nii vähe, et iga inimene, iga kaasmaalane, iga eestlane on talent ja väärtus iseenesest, mida tuleb hoida. Eesti riik ja ühiskond laiemalt peab selgelt ütlema, et iga inimene on meile tähtis ja teretulnud,“ nentis president Ilves.
Tema sõnul on segaabielude puhul võtmetähtsusega lastele eesti keele õpetamine: "Tüüpiline pilt, millega Eesti saatkondades kokku puutun on Eesti naine koos lastega, kes eesti keelt ei mõista. Need lapsed, kes aga võõrsil eesti keelt ei õpi, ei tule tõenäoliselt ka siia tagasi. Keel on väga suur osa kultuuriruumist. Tuleb mõelda, mida me saame teha, et välismaale läinud Eesti inimeste lapsed saaksid eesti keelt õppida. Kui mu enda poeg sündis nägin ma tohutult vaeva, et ta eesti keele ära õpiks. Juba viisteist minutit pärast sündi lugesin talle ette "rong see sõitis tsuhh tsuhh tsuhh“, et ta keele kõlaga kokku puutuks - see on väga oluline."
Paneeldiskussioonis „Quo vadis, Eesti talent?“ osalesid president Toomas Hendrik Ilves, Skype Technologies OÜ juhatuse liige Tiit Paananen, talendijuhtimissüsteemide arendaja Riina Varts, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige Valdo Kalm. Diskussioonis osalenud tõdesid, et ainuüksi ühiskonnas vallandunud diskussioon näitas teema olulisust ja projekti „Talendid koju!“ vajalikkust, nüüd peaks järgnema sügavam arutelu riiklikult toetatud konkreetsete sammude üle. Välja pakuti migratsioonipoliitika muutmist, eestlastest välistudengite siinse praktika toetamist, piiritaguse keeleõppe arendamist aga ka ametnikkonnas inglise keele tähtsustamist.
2010. algatatud projekt „Talendid koju!“ (www.talendidkoju.ee) projekti algatajateks ja läbiviijateks oli neli ettevõtlikku noormeest (RAM4), kes märkasid eakaaslaste soovi saada Eestisse tagasipöördumisel abi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes märkas ettevõtjatepoolset vajadust teistsuguse hariduse ja kogemusega inimeste järele. Esmaseks sihtgrupiks olid Eestist pärit ja välismaal õpinguid lõpetavad noored, eesmärgiga pakkuda neile alternatiivi välismaale jäämise kõrval. Lubati läbi tööotsingu portaali tagasi tuua vähemalt 25 inimest ja teavitada tuhandeid – mõlemad eesmärgid on täidetud. Projekti patroon on president Toomas Hendrik Ilves.
