“Hiljutised sündmused sunnivad meid tõsiselt uuesti kaaluma ÜRO rolli. Me ei saa eirata tõsiasja, et ÜRO Julgeolekunõukogu on olnud kui halvatud, et rahvusvahelise õigusega on manipuleeritud ning kriisid on süvenenud,” ütles Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ÜRO 69. peaassamblee üldarutelul peetud sõnavõtus.
“ÜRO Julgeolekunõukogu on vaja reformida. Tema töömeetodeid ja põhimõtteid on vaja muuta, pöörates erilist tähelepanu avatusele, vastutusele ja läbipaistvusele,” ütles president Ilves, tuletades samas meelde, et Julgeolekunõukogu alaliste liikmete vastutus rahvusvahelise rahu tagamisel on tohutult suur. “Ükski alaline liige ei tohiks kasutada oma vetoõigust selleks, et ÜRO hartas väljendatud kesksete põhimõtete järgimisest mööda hiilida,” nentis Eesti riigipea.
Lepinguid, millele toetus II maailmasõja järgse julgeolekuarhitektuuri stabiilsus, on rikutud, kordas Eesti riigipea.
Ta meenutas 1945. aastast pärit ÜRO hartat: „Kõik ÜRO liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega.” 1975. aasta Helsingi lõppaktis leppisid riigid mõlemalt poolt Atlandi ookeani kokku mitte kasutada jõudu teise riigi piiride muutmiseks või selle iseseisvuse ohustamiseks. 1990. aastal kohustusid kõik toonase Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Pariisi uuele Euroopa hartale allakirjutanud riigid Vancouverist Vladivostokini „täielikult tunnustama riikide vabadust valida oma julgeolekukorraldus”.
Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainasse tungimisega on kõiki neid lepinguid rikutud, rõhutas president Ilves. “Seega oleme täiesti uues ja ennustamatus julgeoleku keskkonnas. Ukraina kriis ei ole pelgalt kahe riigi vaheline konflikt. See pole isegi mitte üksnes Euroopa probleem. Kui kokkulepete ja seaduste asemel loeb rahvusvahelistes suhetes vaid toores jõud ning kui riigipiiride vägivaldne muutmine muutub aktsepteeritavaks normiks, siis on ohus kogu maailma stabiilsus,” lisas ta.
“Me ei saa kunagi enam lubada riikide jagamist kellegi mõjupiirkondadeks. Rahvaste kogukond on turvaline vaid siis, kui tema kõige väiksemad liikmed tunnevad end turvaliselt. Me ei saa lubada ähvardusi ja hirmutamist 21. sajandi rahvusvahelistes suhetes,” sõnas Eesti riigipea. Ta viitas ühtlasi, et tänavu 31. augustil möödus 20 aastat okupatsioonivägede lahkumisest Eestist, ent vaid mõni päev hiljem, 5. septembril, röövis välisriigi eriteenistus Eesti politseiametniku Eesti territooriumilt ja viis ta jõuga Moskvasse, kus teda hoitakse senini kurikuulsas Lefortovo vanglas.
President Ilves rääkis ÜRO peaassamblee kõnes veel terrorismiga võitlemisest, inimõiguste tagamisest, soolisest võrdõiguslikkusest, internetivabadusest, ebola viiruse leviku piiramisest ja kliimamuutustest.
President Ilvese kõne tervikteksti saab lugeda www.president.ee ingliskeelsel lehel, peagi on kodulehel üleval ka eestikeelne tõlge.
Foto: Cia Pak (UN Foto)
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
