President Ilves, kes viibis möödunud nädalal koos abikaasaga riigivisiidil Iirimaal (vt. EE #16), sõitis 17. aprillil Dublinist edasi töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus ta kohtus 18. aprillil Washingtonis riigisekretär Condoleezza Rice'iga ja USA asepresident Richard B. Cheney’ga.

Riigisekretär Rice’iga arutati NATO Bukaresti tippkohtumise tulemusi ning sõjaliste missioonide kulgu Iraagis ja Afganistanis, samuti arenguid Gruusias ja Venemaal ning energia- ja küberjulgeoleku küsimusi.

President Ilves ja riigisekretär Rice nentisid, et NATO tippkohtumise tulemusi võib üldjoontes lugeda positiivseteks; Eesti riigipea väljendas heameelt Ukrainale ja Gruusiale kindla liitumisperspektiivi andmise üle.

Afganistani operatsioonist rääkides tänas riigisekretär Rice Eestit silmapaistva panuse eest.

Põgusalt peatuti kohtumisel ka Venemaa arengute teemal.

Eesti riigipea andis välisminister Rice’ile ülevaate NATO küberkaitsekeskuse väljaarendamise hetkeseisust Eestis, tänades Ühendriike aktiivse osaluse eest.

President Ilvese kohtumisel USA asepresidendi Richard B. Cheneyga olid peamiste teemadena arutlusel energiajulgeolek ning arengud Gruusias, samuti käsitleti Afganistani ja Iraagi missioone. Pikemalt peatuti kohtumisel ka energiajulgeoleku küsimustel.

Eesti riigipea kohtus samala päeval ka USA asevälisministri Dan Fried’iga.

19. aprilli õhtul avas president Ilves USBF-i (The United States- Baltic Foundation) korraldatud esindusliku vastuvõtu, kus ta võttis vastu The United States – Baltic Foundation’i poolt välja antud autasu – Baltic Statesmanship Award.

„Balti riigid ei ole enam üleminekuühiskonnad, nad ei ole „uued demokraatiad“,“ ütles president Ilves autasu vastu võttes. „Pigem oleme me taastatud demokraatiad.“ Tema sõnul pole sugugi imekspandav, et USBF on loodud just Ameerika Ühendriikides. „Ameerika Ühendriigid kuulusid nende riikide hulka, kes ei tunnustanud Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist ja annekteerimist. Külma sõja vältel hoidis teie mittetunnistamispoliitika alal eestlaste, lätlaste ja leedulaste lootust, et meid ei unustata,“ kõneles president Ilves. Ta ütles, et kolm Balti riiki kuuluvad kõige pühendunumate liitlaste hulka NATO-s.

Washingtonist sõitis president Ilves edasi Floridasse, kus ta esines Lõuna-Florida Ülikoolis Tampas ettekandega Eesti eduloost. President Ilves andis kuulajatele lühiülevaate riigi ajaloolisest taustast, nõukogude okupatsiooni tagajärgedest ning kiirest arengust viimase 17 aasta vältel. Eesti riigipea osales ka Tampa Välissuhete Nõukogu koosolekul.

„Täna on Eesti üks innovaatilisemaid riike Euroopas,” märkis president Ilves. “98% pangatehingutest tehakse elektrooniliselt, sel aastal esitas 90% maksumaksjatest tuludeklaratsiooni e-maksuameti kaudu, meil toimivad e-valimised ning kõigil koolilastel on koolis ligipääs arvutile ja internetile,” kõneles president Ilves, juhtides samas tähelepanu riskidele: „Möödunud aasta mais sattus Eesti riik massiliste küberrünnakute alla, kuid õnneks olime selleks hästi valmistunud /…/ Küberrünnakud andsid tegelikult ründajatele endile tagasilöögi – täna tegutseb Tallinnas NATO küberkaitsekeskus, mis just selle kuriteoliigiga tegeleb.”

Pärast loengut vastas Eesti riigipea kuulajate küsimustele.

President Ilvese visiidi Ameerika Ühendriikidesse lõpetas samal päeval toimunud riigi keskväejuhatuse peakorteri külastamine.

Eesti riigipea jõudis tagasi Eestisse kolmapäeval, 23. aprillil. (PK/EE)

Märkmed: