reporter
2. jaanuar 2018
Kersti Kaljulaid | FOTO: Konstantin Sednev
President Kersti Kaljulaid palub andestust, et uusaastaööl ei mängitud ETV teleprogrammis Eesti hümni.
Presidendi sõnul tuli hümni puudumine kontserdiplatsil talle halva üllatusena, tal on kurb ning ta palub Eesti rahvalt vabandust.
Postimees avaldab presidendi pöördumise täismahus:
«Mul on kurb ja ma vabandan, et uusaastaöö ETV teleprogrammis hümni ei mängitud. Minule tuli hümni puudumine kontserdiplatsil halva üllatusena, kuid uskusin veel ka uue aasta esimestel tundidel, et tele-eetris see hümn siiski kõlas.
Teleprogrammi koostamisel keegi presidendi arvamust ei küsi. Ei peagi küsima. Minu kantselei oli küll informeeritud ja seepärast tunnen ennast samuti süüdlasena ja vabandan. Samas tänan ERRi võimaluse eest see kõne Vabaduse platsil pidada. See oli tore kogemus seista rahvaga vabaduse platsil silmitsi ja kõneleda Eestist. Ma olen kohaletulnutele selle eest väga tänulik!
Eestis on arvamusvabadus. Ka presidendi kantseleis ei väljenda nõunikud minu seisukohti, kui nad seda just ei ütle. Minu nõunikud on nii Liia Hänni kui Taavi Linnamäe. Neil on mõlemal ja alati õigus oma seisukohtadele ja nende vabale väljendamisele. Täna on minu seisukoht sama, mis Liia Hännil. Ühtlasi tänan Liiat selle aasta eest, mis ta Kadriorus meiega töötas ja soovin tugevat tervist uueks aastaks!
Minu seisukohta teavad need, kellega koos meie hümni ära laulsime juba saluudi ajal. Kuid tol hetkel mina veel ei teadnud, et ka tele-eetris hümni polnud. Minu arvates oleks pidanud olema.»
Hümni ärajäämine tekitas nördimust
Kogu taasiseseisvumisaja jooksul on aastavahetusel kõlanud Eesti hümn, seekord kõlas nii Vabaduse väljakul kui ETVs pärast president Kersti Kaljulaidi kõnet hoopis «Eestlane olen ja eestlaseks jään…» Ivo Linna esituses.
Hümni ärajäämisele osutasid sotsiaalmeedias esmalt nii dirigent Tõnu Kaljuste kui ringhäälingunõukogu esimees Rein Veidemann. Eesti riigihümni esitamata jätmine pärast presidendi uusaastatervitust näitab asjaosaliste leiget suhtumist traditsiooni, kirjutab laulja ja muusik Siiri Sisask.
Aastavahetusel kõlamata jäänud Eesti hümn pahandas teiste seas ka ajakirjanikku ja Tallinna ülikooli õppejõudu Priit Hõbemäge, kes lubas viimse hingetõmbeni olla rahvustundeta ja identiteedita Eesti vastu.
Eeldatavasti pidi uusaastaööl riigihümni ära jätmine olema kellegi teadlik otsus ning sellelt otsustajalt tuleks küsida, kas ta ei tahaks kujunenud olukorras ametit vahetada, leiab ERRi nõukogusse ning riigikogu EKRE fraktsiooni kuuluv Martin Helme.
ERR: hümni ilutulestikuga võidu laulda poleks olnud kohane
Otsus hümni mittelaulmise kohta ei sündinud kergekäeliselt, tunnistas ERRi aastavahetuse programmi vastutav toimetaja Karmel Killandi ja lisas, et ilutulestiku müraga võidu laulmine ei tundunud neile programmi koostades kohane.
Killandi sõnul arutasid ja kaalusid väga pikalt kõik aastavahetuse üritusega seotud osapooled, kuidas toimida. «Programmi ette valmistades lähtusime sellest, et hümni laulmiseks on vaja piisavalt väärikat keskkonda ja seda ei saa laulda ilutulestiku müraga võidu. See pole lihtsalt kohane. Seetõttu planeerisime tavalisest ettepoole ka riigipea kõne, et meie jaoks olulisi hetki oleks võimalik rahus jälgida.»
«Tunnistan, et võisime eksida, kui ei selgitanud oma mõttekäiku juba ette, et inimesed saaksid meie taotlustest aru ja selle mõttega harjuda. Traditsioonid aasta tähtsaimatel päevadel on väga olulised ka meie jaoks ja vabandame, kui see valik kellegi tundeid riivas. Tuleval aastal saame hümni taas mängida,» selgitas Killandi.
Ööl vastu teisipäeva otsustas grupp inimesi vabakonna aktivisti ja e-demokraatia eksperdi Liia Hänni üleskutsel tulla pealinnas Vabaduse platsile üheskoos hümni laulma.
