Tallinna Kirjanduskeskuse ettepanekul ja Riigikogu otsusel tähistatakse täna esmakordselt eesti kirjanduse päeva. Sellega väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ja tänapäeva kirjandust ning pööratakse tähelepanu kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.
President Alar Karis ütles Eesti kirjanduse päeva puhul Toompeal pidulikul lipuheiskamisel peetud sõnavõtus, et me peame oma kultuuri ja loojaid hoidma, sest ühele väiksele rahvale pole omakeelne ja –meelne kultuur kunagi iseenesest mõistetav. „Olgu täna toimuv eesti kirjanduse päev meile selle ülesande meeldetuletuseks,“ sõnas riigipea.
Riigipea märkis, et vaid eesti kirjanduse kaudu sünnib eesti vaim ja mõte, areneb ning säilib meie keel, antakse just meid ümbritsevale nimi, sõnastatakse eestlase sees toimuv, meie lugu.
President Karis viitas, et ajal, mil kogu maailm läheks justkui üle vaid pealkirjadele ja loosungitele, peab tark rahvas teadma, et tõeline teadmine ja arusaamine selgub vaid süvenedes ja kriitiliselt lugedes. „Kirjandust lugedes avardub ka meie enese mõtlemine, maailmataju, teise mõistmine ning enda tundmine,“ ütles president Karis. „Nii õpime end täpsemalt ja peenetundelisemalt väljendama, areneb just meile omane stiil ja isikupära. Ja head väljendusoskust vajame igal erialal, igas olukorras ja igas paigas“
President Alar Karis ja Sirje Karis osalevad Eesti kirjanduse päeval Järva-Jaani Gümnaasiumis gümnasistide ja 9. klasside kirjanduse vestlusringis, mille viivad läbi kooli direktor Annela Tammiste ning presidendi kultuurinõunik Rasmus Puur.
Keskpäeval osaleb presidendipaar Vargamäel Tammsaare muuseumis näituse „Tammsaare reisid ja reietused“ avamisel ning kohtub raamatukogutöötajate ja õpetajatega.
Täna hommikul Kuberneri aias toimunud tseremoonial andis president Alar Karis üle aasta kirjandusõpetaja 2023 tiitli Märjamaa gümnaasiumi õpetajale Sirje Nootrele.
„Kirjandus on kõnetus, kõnekas kõnetus. Praegusel keerulisel ajal on meil üksteisega eriti kõnelda vaja, et leida kohati apokalüptiliseks muutunud maailmas kokkupuutepunkte. Tunnustus, mis mulle täna üle anti, ei kuulu ainult mulle - see kuulub kõigile kirjandusõpetajatele, kes me parimal moel ja teinekord märkamatult koos oma õpilastega oma unistuste Vargamäed ehitame, seal tõde ning õigust otsime ning koos Põrgupõhja Jürkaga õndsuse võimalikkuse üle arutleme,“ ütles aasta kirjandusõpetaja Sirje Nootre.
„Eestis on tähelepanuväärselt palju häid kirjandusõpetajaid, kes väärivad meie ühiskonnalt rohkem tunnustust, et säiliks motivatsioon teha head tööd. Sirje Nootre on väsimatult innustanud nii õpilasi kui ka õpetajaid eesti kirjandust lugema, mõistma ja väärtustama. ta on järjepidevalt suunanud õpilasi osalema kirjandussündmustel ja -võistlustel ning loonud rohkelt kõrgetasemelisi kirjandusõpikuid ja veebiõppematerjale. Sirje Nootre on esimene tiitli saanud kirjandusõpetaja, tulevikus hakkame seda tiitlit andma välja igal aastal 30. jaanuaril, eesti kirjanduse päeval,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.
Õpetaja valisid Eesti Emakeeleõpetajate Selts koostöös Tallinna Kirjanduskeskuse ja Kultuuriministeeriumiga. Tiitliga kaasneb rahaline preemia.
