Foto: Presidendi kantselei, Raigo Pajula/Karli Saul
Kallid emad,
armas Eesti rahvas.
Paljud on sel nädalal tundnud rõõmu kätte jõudnud sooja kevade üle. See on olnud päikseline, kuid mitte kõrvetav; see on olnud soe, kuid mitte lämmatav; see on olnud oodatud ja igatsetud, kuid pole kunagi tulemata jätnud. Selle keskel on elu löönud õitsele ja loonud tunde, et ainult nii võikski olla. See on andnud meile jõudu, teinud meid õnnelikuks ja rõõmsaks.
Täpselt samasugused on lood armastava emaga. Ta loob meile keskkonna, milles on soe ja turvaline, mis toob rõõmu ning milles saame ja julgeme endas parima leida.
Aga emaks ei sünnita, emaks kasvatakse. Emad õpivad kõike koos oma lastega ning emaks saades kogevad ja teevad nad seda kõike esimest korda. Jah, mõni on head teooriatunnid saanud oma emalt, oma lapsepõlvest, kuid praktikatunnid on hoopis midagi muud. Seda nii autokoolis, füüsikatunnis kui ka emaks saamise teel.
See kõik ei pruugi sugugi kergelt tulla, ilma valulike õppetundideta. Sest ema ei ole kunagi lihtsalt ema, vaid ka kokk, koristaja, pesupesija, autojuht, õpetaja, järelevaataja, riiklik lepitaja, psühholoog, arst, mängukaaslane, kodutööde kontrollija, meelespea, ajaplaneerija, kingituste tegija ja väljamõtleja, äratuskell, kommunaalprobleemide lahendaja, esifänn spordivõistlustel ja muusikakooli kontsertidel, ärakuulaja, käehoidja ning kõiketeadja.
Ema ei ole kunagi ainult ema, vaid ka naine, abikaasa, elukaaslane, õde, sõbranna, kolleeg, ülemus, alluv, trennikaaslane ja rahvatantsupartner.
Ühe inimese kohta on seda kõike väga palju.
Ja ema ei tunne end alati armastava emana, vaid on vahel väsinud, tüdinud, õnnetu, vihane, pettunud, ükskõikne, eemalolev, tõrjuv, ärritunud ega pruugi tunda siis muud, kui et tahaks sellest rollist puhata. Ka see on normaalne. Sest me kõik vajame puhkust, me kõik vajame pisutki vaheldust, et tulla tagasi uue energia, värskuse ja silmasäraga.
Hea ja armastav ema saab sündida koostöös. Koostöös abikaasa või elukaaslase ja lastega, kes mõistavad ka tema vajadusi ja soove ja kes aitavad. Et andja rollis ei oleks ainult ja pidevalt ema. Mida varem ka lapsed seda mõistma hakkavad, seda tervem on pere ja seda sisukamad on emaksolemise teooriatunnid.
Hea ja armastav ema sünnib ka koostöös ühiskonnaga, kes tema rolli väärtustab ja laseb tal olla just selline ema nagu talle sobib. Kus ühiskond ei survesta ega sunni, vaid annab vabaduse ja turvatunde. Ema ei ole lükata-tõmmata ega pelk juriidiline termin, vaid meie elu ja meie Eesti alus.
Ka see võib selguda alles emaks saades, et emadus ei sobi kõigile, olgugi et laps sündis soovist ja armastusest. Samuti teame me kõik inimesi, kellel ei ole oma emadega olnud parimad suhted, ent ometi on nad oma elu eest tänulikud ega tahaks olemata olla.
Koostöös pere, lasteaia, kooli ja ühiskonnaga laste kasvatamine on ka nende noorte tervena kasvatamise pant. Sest teatud mõttes on nad meie kõigi ühised lapsed, sest ühiskond juba on kord selline, et me kõik sõltume üksteisest.
Head inimesed,
mõistkem rohkem emasid. Nii oma emasid, oma tütreid, oma õdesid – teisi emasid. Kõik tahavad olla head emad. Osal õnnestub see roll paremini, osal on see tee vaevalisem. Toetagem ja mõistkem neid ka siis, kui nad ei suuda olla musteremad. Ja suhtugem ka teiste lastesse nagu oma lastesse, sest Eesti on väike ja me peame ühiselt seda Eestit kasvatama ja kasvama ühiselt.
Selline juba kord on üks ühiskond. Ühises koosolemises.
Ilusat emadepäeva, meie ühine Eesti!