President Alar Karis jättis riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, leides, et see sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega.
Riigipea selgitab otsuses, et vastuvõetud seaduse paragrahv 2 lõige 1 teine lause on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse paragrahviga 13 lõikega 2, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest, teatas presidendi kantselei pressiesindaja.
“Seetõttu jätsin perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saadan selle tagasi Riigikogusse,“ sõnas Karis. Ta pidas vajalikuks, et parlamendiliikmed arutaksid seadust uuest ja viiksid selle kooskõlla põhiseadusega.
“Mainin aga teisigi kaalutlusi, mis ei puuduta vastuolu põhiseadusega, ent sunnivad mind siiski seadust mitte välja kuulutama,“ sõnas Karis. “Riigikogu poolt vastuvõetud seadus näeb ette lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis tekitab erinevuse lapsetoetusega, mida ei indekseerita. Samuti ei indekseerita üksikvanema lapse toetust. Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust,“ rääkis president.
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu perehüvitiste seaduse, millega tõuseb jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas kohal viibinud 90 Riigikogu liikmest 76.
