Kirjutasin alla otsusele, millega kuulutasin riigikogu valimispäevaks 5. märtsi tuleval aastal ning tahan teiega jagada oma muret ja lootust.
Eesti riigi kurss on püsinud põhilises õige. Kõige tähtsam on olnud meie demokraatliku riigi, keele ja kultuuri kestmine läbi aja, Eesti inimeste heaolu. Me ei saa seda saavutada üksi. Vajame liitlasi, kes mõistavad meid ja keda meie mõistame. Need on NATO ja Euroopa Liit.
Aeg on kinnitanud, et tihe koostöö teiste riikidega ei ohusta, vaid kaitseb Eesti riiki ja kultuuri. Liitlaste vajadust tunneme eriti nüüd, kui Venemaa tungis kallale Ukrainale. Meil piisab vaid mõelda oma ajaloole, piisab vaid mõelda, kes ja kus me oleme ja tahame olla, et mõista – see sõda ei saa meid kunagi jätta ükskõikseks. See sõda ja selle lahendus mõjutavad Eesti tulevikku pikka aega.
Austatud valijad, ärge rahulduge lihtsate lubadustega, ärge leppige, kui arvamusi surutakse maha kõmisevate loosungite ja tühjade hüüdlausetega. Küsige: kuidas, kelle ja mille arvel need teoks tehakse. Kust tuleb raha, kas uutest maksudest või millegi ärajätmisest? Kunagise teadlasena tean, kui tähtis on küsida ja kahelda. Ärge võtke meie riigi asju vähem tähtsana kui isikliku elu valikuid.
Valimised ja valitsuskoalitsioon, mis nende tulemusel moodustatakse, määravad Eesti tee järgmiseks neljaks aastaks ja pikemakski. Niisiis vajame arutelu selle üle, kuidas meie inimesed tulevad toime mitte üksnes nüüd, vaid ka tulevikus. Peame mõtlema haridusele, sest haritud rahvata pole Eestil tulevikku.
Peame mõtlema ja arutlema, kuidas meie teadus ja ülikoolid saaksid olla paremad, toetada uute tehnoloogiate arendamist ja kasutamist. Nüüd on aeg, et leida lahendusi, kuidas Eesti loodus jääb puhtaks, meie inimestel on tasuvad töökohad, eesti keel ja kultuur edeneb, tööstus jääb püsima, maaelu ja toidutootmine kestab.
Kui me oleme pärast valimiskampaaniat sama targad kui praegu ning kui arutelu asemel oleme kuulnud üksnes süüdistusi ja solvanguid, siis on need kuud raisku läinud.
Viimasel ajal kuuleme ettepanekuid kehtestada seadustega piirangud, mida justkui õigustaks julgeolekuoht. Üks oht meie julgeolekule on aga ohutundest tingitud meeltesegadus ja soov teha kiiresti midagi lihtsat, millest tegelikult polegi kasu või mis hoopis kahjustab Eesti huve.
Eestis kehtib põhiseadus. Kui valijatele lubatakse seadusi, mis on vastuolus põhiseadusega, siis on valijat petetud, sest neid seadusi ei saa põhiseadust muutmata vastu võtta.
Samuti kuulan ja loen nõutusega, et riigikogu valimiste tulemus otsustatakse kahe populaarsema erakonna mõõduvõtmisena. Eesti parlamendivalimised ei ole duell, sest duell on kahevõitlus. Mina ei ole nõus pidama riigikogu valimiste kampaaniat ja valimisi kahe erakonna duelliks, kus teised erakonnad jäävad sekundantide rolli. See oleks valijate valikut pisendav ja valimisi moonutav käsitlus.
Kaheparteisüsteem muudaks Eesti sisepoliitika igavaks ja ahendaks valikuid. Seega soovitan loobuda erakondade jagamisest suurteks, kellest oleneb kõik, ja väikesteks, kellest ei olene midagi või peaaegu mitte midagi. Valimistel on kõigil võimalus, nii valijatel oma hääl kuuldavaks teha kui ka erakondadel olla oma maailmavaatega edukas.
Siit minu üleskutse. Jätke 5. märts 2023 meelde, minge valima. Meist, kõigist koos ja igaühest eraldi oleneb, kuhu ja kuidas Eesti läheb.
