Eestis on paljud firmad ja eraisikud hädas kiiresti ja äkitselt kasvanud elektriarvete üle. Võrreldes eelmise aastaga on arve vahel kasvanud ligi 2-3 korda. Hinna tõusust ei ole pääsenud ka presidendi tööasemeks olev presidendiloss Kadriorus. 2021. aasta detsembris oli administratiivhoonet haldva kantselei elektriarve 13 300 eurot. Võrdluseks, 2020. aasta detsembris oli see vaid 4910 eurot. Kuigi kantselei arved makstakse maksumaksjate taskust, on sarnane äkiline kulude kasv mureks kõigile.

„Paljud Eesti inimesed on hädas ja mures. Nende nõutus ja pahameel järsult kasvanud elektri- ja soojaarvete pärast on arusaadav,“ ütles president Alar Karis. „Peaminister Kaja Kallas ja riigikogu spiiker Jüri Ratas kinnitasid mulle täna, et valitsus püüab leida lahendused, mis aitaksid võimalikult paljusid hädasolijaid,“ sõnas riigipea.

„Keegi meist ei taha võlgu elada, vaid õigeaegselt oma arved ära maksta. Neid ei saa jätta külma kätte, nii otseselt kui ka kaudselt,“ rõhutas president Karis.

„On hea meel, et ka valitsusjuhi arvates ei peaks riigile kuuluv Eesti Energia küsima elektriarvete maksmise ajatamise eest praegusel paljudele tarbijatele keerulisel ajal viivist,“ lausus riigipea. „See on näide küsimusest, mille lahendamine on lihtne,“ lisas president Karis.

President Karis palus valitsusel leida võimalus aidata tõhusalt ettevõtjaid alates perearstikeskustest pagaritöökodadeni, kellest paljud on hüppeliselt tõusnud elektri- ja soojaarvete tõttu küsimuse ees, kas ja kuidas oma tegevust jätkata.

„Peaministri sõnul tegeleb haigekassa praegu eraldi toetusmeetme koostamisega terviseasutustele, mis on õige ja vajalik, kuid tuge vajavad paljud ettevõtjad,“ meenutas president Karis. „Ei saa ka unustada, et endiselt oleme silmitsi koroonakriisiga, mis niigi muserdab ettevõtjad ja paljusid meie kaaskodanikke,“ ütles president Karis.

Riigipea loodab, et valitsus vaatab veelkord üle, kuidas kompenseerida e-riigile kohaselt – kiirelt ja võimalikult vähese bürokraatiaga – suurenenud energiaarved neile, kes riigi abi vajavad. „Kui hetkel on takistusi, siis tuleb töötada selle kallal, et need ületada,“ lisas ta.

„Praegu ei ole aega raisata ebarealistlikele üleskutsetele või globaalsete arengutega väljavabandamisele, vaja on kiireid ja õiglasi lahendusi tänastele muredele ning samas tuleb vaadata ettepoole, sest see talv ei ole viimane ja Eesti inimesed vajavad kestlikke lahendusi ehk kindlustunnet nähtavaks tulevikuks,“ ütles president Karis.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts sõnas, et maksepikendusega kaasnev viivis on teenuste pakkujate puhul tavapärane praktika, seal hulgas turukonkurentsis tegutsevate energiamüüjate seas. "Nagu kliendid tasuvad elektrimüüjale tarbitud energia eest, niisamuti on ka elektrimüüjad teinud kulutusi, et kogu vajaminev elekter klientidele börsilt osta," sõnas ta

Luts lisas, et hilinenud maksed mõjutavad energiamüüjate rahavoogu ning viivis aitab katta osaliselt teenuse osutamisega seotud kulusid. "Oleme ainsa elektrimüüjana vähendanud viivismäära kuni aprilli lõpuni poole võrra, tulles sellega klientidele võimalikult palju vastu," sõnas Luts. "Viivis on 0,033% päevas ehk kuni kaks korda soodsam kui teistel elektrimüüjatel, kelle käest ostab elektrit kokku ca 40% inimestest."

Jaanuaris Eesti Energia koduklientidele väljastatud arvete keskmine summa oli 87 eurot (aasta tagasi 50 eurot). Maksepikenduse soovist on teada andnud ligi 400 klienti, mis on ligi 0,09% kõigist nende klientidest.

Märkmed: