Foto: Stanislav Moškov
President Karis soovis haiglajuhtidega arutada võimalusi, kuidas ühiskond saaks olla tervishoiusüsteemile toeks, et arstidel ja haiglatel oleks võimalik oma tööd jätkata ning ka muudel põhjustel ravi vajavaid patsiente aidata.
„Oleme lähenemas piirile, kus küsimuse all on Eesti meditsiini suutlikkus tegeleda kõigi nendega, kes abi vajavad. Pikalt plaanilist ravi ootavatest inimestest võivad saada erakorraliste osakondade patsiendid,“ sõnas riigipea.
Haiglajuhtidega kohtumise järel tegi president Alar Karis järgneva avalduse.
„Nelja suure haigla juhi jutt meie kohtumisel oli selles osas väga selge. Ühe Covidi haige raviks kulub kaks korda rohkem personali kui tavaraviks ning Covidi järelravi on kauakestev.
Meie arstid, õed, hooldajad ja kogu meditsiinisüsteem on koroonapandeemiast ära kurnatud ja täiendavaks pingutuseks on üle töötanud. Väga suur hulk meie kaasmaalasi ei pääse lähitulevikuks kokku lepitud ajal oma tervisemuredega enam arsti juurde, näiteks plaanilisele lõikusele või uuringule. Nii pole kaugel aeg, kui me kõik tunneme kedagi, kes kannatab koroonat põdemata koroonakriisi ajal, sest teda ei saadud õigel ajal ravida. Või on meedik nii väsinud ja „tühi“, et ei suuda enam haiglas ja perearstikeskuses töötada. Või tunneme kedagi, kes sureb.
Meie ühiskond on nii väike, et peame üksteist hoidma. Igaüht. Kutsun teid sügavalt mõtlema, mida igaüks – iga Eesti inimene – saaks personaalselt teha, et meie arste, õdesid ja hooldajaid nüüd ja kohe aidata. Kas see on vaktsineerimine, kodutööle jäämine, distantsi hoidmine kaaskodanikega, loobumine perepeost, maski kandmine või mõni muu mõistlik moodus, aga me peame kõik praegu midagi ette võtma. Igaüks oma meele ja võimete järgi. Aga tuleb tegutseda, ja tegutseda tuleb kohe.
Me kõik oleme oma esimesed hingetõmbed siin ilmas teinud tänu meditsiinitöötajatele ja paljud meist teevad ka oma viimsed hingetõmbed nende hoole all. Toimime nüüd nii, et võimalikult paljude eestimaalaste viimased hingetõmbed oleksid kaugemal kui täna, homme või järgmisel nädalal.
Paneme nüüd meie meedikutele õla alla. Oma tegudega ei mõjuta me mitte üksnes iseend vaid kõiki teisi — oma lähedasi, töökaaslasi, kogu ühiskonda.“
Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu kutsus üles järgima piiranguid ja vaktsineerima. Ka tõhustusdoosid on vajalikud. Peedu sõnul on tegemist kogu ühiskonda puudutava kriisiga.
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov ütles, et haiglatele on oluline, et oleks tunda tuge inimeste ja valitsuse poolt. On oluline, et inimesed ennast vaktsineeriksid. See on ainus viis epideemiaga pikas perspektiivis hakkama saamiseks. Enne seda, kui kriis muutub katastroofiks, tuleb Popovi sõnul tõsiselt mõelda sellele, kuidas me elame ja käitume järgmise kahe-kolme nädala jooksul.
Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler palus inimestelt mõistmist, kui nende plaaniline ravi edasi lükatakse, sest haiglad on tõepoolest keerulises olukorras.