Lauri Läänemets (SDE) ja president Alar Karis
„Lihtne on näpuga näidata, et kes on kevadises obstruktsioonis süüdi, kuid nüüd peab leidma lahendused, et tupikusse jõudnud parlament juhtida normaalsele teele tagasi,“ rõhutas riigipea. „Sisepoliitika käsipidur tuleb üles leida ja see lahti lasta. Riigikogu peab töötama.“
Tema sõnul püüdsid kõik parlamendierakondade esimehed sõnastada võimalikku väljapääsu, kuidas taastada Riigikogu normaalne töö seaduseelnõude menetlemisel, kuigi opositsiooni- ja koalitsioonierakondade vaade on erinev.
„Kas sügis 2023 jääb taas tumeda plekina Riigikogu ajalukku või vastupidi, sellest saab õppida, kuidas jõuda kompromissini ja ummikseisu lahendamiseni?“ sõnastas president Karis sisepoliitika ühe eeloleva küsimuse.
Ühisosa opositsiooni ja koalitsiooni vahel näib raske leida, tunnistas riigipea: valitsusliit soovib, et vastasrind võtaks tagasi suure osa kevadise obstruktsiooni ajal esitatud eelnõusid ja arupärimisi ning vastasrind peab lahenduseks valitsusliidu otsust loobuda mõnest vastuolusid tekitavast seaduseelnõust või vähemalt oluliselt muuta nende sõnastust.
„Aga samuti on tähtis, et järgmine riigieelarve näitaks, kuidas koalitsioon tahab lahendada mitmed olulised teemad, olgu siis tegu laiapindse riigikaitsega, mille osad on ka sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse, Eesti majanduse konkurentsivõimega või üleminekuga eestikeelsele haridusele,“ sõnas riigipea.
„Minu isiklik eelistus olnuks, et valitsusjuht astunuks teda kriisi fookusesse tõstnud sündmustejada alguses tagasi. See olnuks teda ennast, tema lähedasi, valitsuse töövõimet ja Eesti sõnumite usutavust säästnud otsus. Kuid igaüks teeb niisuguses olukorras oma valikud ise, hinnates ise moraalse probleemi tõsidust,“ ütles president Karis.
President Karis kohtus Riigikogu sügisistungjärgu eel Lauri Läänemetsaga (SDE), Urmas Reinsaluga (Isamaa), Jüri Ratasega (Keskerakond), Lauri Hussariga (Eesti 200), Martin Helmega (EKRE) ja Kaja Kallasega (Reformierakond).