President Kersti Kaljulaid Berliinis. President Kersti Kaljulaid president Steinmeieriga Eesti saatkonna ette maalitud Edward von Lõnguse tänavakunsti ees.
Foto: president.ee
President Kersti Kaljulaid viibis 28.–30. juunil ametlikul visiidil Berliinis, et tähistada Eesti saatkonna sajandat tähtpäeva ja kohtuda Saksamaa liidupresidendi Frank-Walter Steinmeieriga.
See oli meie riigipea esimene ametlik visiit pärast koroonaviiruse kriisi puhkemist ning ka esimene ametlik visiit, mille Saksamaa peale piiride taasavamist vastu võtab ja see näitab meie suhete erilisust.
Esmaspäeval, 29. juunil toimus Berliinis Eesti saatkonna 100. sünnipäeva tähistamine, millega algas ühtlasi ka saabuva Eesti ja Saksamaa diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistamine.
Sünnipäevakõnes tõi riigipea esile Eesti ja Saksamaa tänaseid väga häid suhteid nii sõbra, liitlase kui ka partnerina. “Selliste sõprade väärtus tuleb tihti esile kriisides. Ka praegu on kriis, viirusest tingitud, ning selle mõjude ohjamiseks peame tegutsema ühtsena. Ühtsena nii oma sõpradega kui ka ühtsena kogu Euroopas,” sõnas president Kersti Kaljulaid. Ta leiab, et suhted kahe riigi vahel on tihedad, aga see ei põhine sugugi üksnes ametkondlikul ja poliitilisel tasandil, vaid eeskätt meie inimestel. Isiklikud kontaktid, sidemed perekondade, sõprade ja äripartnerite vahel, ühised ja ühendavad kultuurilõimed – see on see, mis teeb meid Saksamaale lähedaseks ning Saksamaad meile.
President rõhutas Saksamaa ja Eesti diplomaatiliste suhete tähtsust. “Meie saatkonnahoone Berliinis on ajalooline – isegi ajal, kui vabast Eestist oli vaid mälestus ja unistus, kuulus see maja riigile, mida faktiliselt pea pool sajandit maailmakaardil ei eksisteerinud. See sümboliseerib hästi ajaloo keerdkäike, ka arme ja kihilisust, nii nagu on ajaloost, armidest ja erinevatest kihtidest tulvil Berliin,” sõnas Kaljulaid.
Saatkonna 100. sünnipäeva tähistamisel ajaloolises saatkonnahoones said pidulised nautida pianist Johan Randvere kontserti. Johan Randvere pälvis 2014. aastal noore muusiku preemia.
Saatkonnast siirdusid kahe riigi presidendid Bellevue lossi, kus toimus töökohtumine ning ühine õhtusöök. Ligi kolm tundi kestnud kohtumisel keskenduti peamiselt energia- ja kliimapoliitika, koroonaviiruse kriisist taastumise ja majanduse taaskäivitamise teemadele. Samuti käsitlesid riigipead arenguid Euroopa Liidus ja selle lähiümbruses, küberohtusid ning ka sügisel Tallinnas toimuva Kolme Mere tippkohtumisega seonduvat.
“Majandusele uue hoo andmiseks peavad riigid eeskätt tegelema võrdsete tingimuste loomisega erasektorile. Sama kehtib ka kliimaneutraalsuse poole liikumisel ning süsinikuheite vähendamisel – avaliku rahaga tuleb eeskätt luua võimalused ja ühendused, et erasektor tahaks ja saaks võrdses konkurentsis tegutseda,” ütles president Kaljulaid kohtumisel.
Visiidi teine päev algas aruteluga Saksamaa kaalukaimas mõttekojas Körber Stiftungis. Räägiti julgeolekust NATO idatiival ja Eesti e-riigist, samuti Kolme Mere tippkohtumisest, mis toimub selle aasta oktoobris Eestis ja kuhu Saksamaa liidupresident on kutsutud.
Toimus mitu kohtumist Saksamaa töösturite liidus BDI, kus presidenti saatis ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman. Laua taga olid nii suurettevõtete kui ka ettevõtlusorganisatsioonide esindajad ning kuna Saksamaa alustas Euroopa Liidu eesistujana, arutati seda, kuhu on Euroopa teel. Ka Saksamaa eesistumise fookuses on ühe teemana digi ja Eesti digikogemusest räägiti ka Saksamaa töösturite liiduga kohtumisel. Kuna Eesti on oma e-riigi lahendustega eeskujuks, arutati, kuidas tõugata tagant digiarenguid Saksamaal ja sealt edasi ka Euroopa Liidus laiemalt.
“Oli väga huvitav mõtete ja seisukohtade vahetus, mis peamiselt keskendus energia- ja digitaliseerimise küsimustele,” ütles president. Ta tõdes, et riikide traditsioonid on erinevad, kuid ainus viis meie planeet kliimakatastroofist päästa, on muuta energiasäästmine kasumlikuks. Selle eeldus on, et riigid teevad omalt poolt kõik, et panna turg toimima, ehitada välja vajalikud ühendused ning luua juriidiline raamistik, mis muudab selles säästmisäris osalemise ettevõtete jaoks ahvatlevaks.
President Kaljulaid tundis huvi, milline on olnud Saksamaa ettevõtete kogemus rohepöörde tegemisel ja kuidas saaksime samu võtteid ka Eestis kasutada. Ta külastas ka kahte Saksamaal tegutsevat Eesti firmat – Dresteni lähistel asuvat Eesti-Saksa tehnoloogiaettevõtet Skeleton ja elektrijalgrattaid tootvat ning Berliinis esindussalongi omavat Amper Bikesi. President tunnustas mõlemat ettevõtet planeedi päästmisse panustamises.
Skeleton toodab superkondensaatoreid ehk suure mahutavusega energiasalvesteid, mille laadimine käib tavalisest liitiumiakust palju kiiremini. Skeletoni juht ja asutaja Taavi Madiberk tutvustas oma tegemisi ja ettevõtte laienemisplaane ning tegi ka tehases väikese ringkäigu.
Ampleri juht ja asutaja Ardo Kaurit, kes mullu pälvis noore ettevõtja tiitli, tutvustas oma ettevõtet ja rääkis pikalt oma ettevõtte loost, plaanidest ja muidugi ratastest. Ettevõtte juht ning president katsetasid seda keskkonnasäästlikku liikumisvõimalust ka Berliini tänavatel. Ka Saksamaa liidupresident Frank-Walter Steinmeierile anti saatkonna sünnipäevapeol kingiks Ampler Bikesi jalgratas.
Kuna tegemist oli esimese ametliku visiidiga, mis Saksamaal pärast kroonviiruse kriisi puhkemist vastu võeti, pälvis see Saksamaal päris palju tähelepanu. Presidendiga tegid intervjuu Saksa väljaanded Welt ja ZDF.
ER
