18. jaanuaril 2016 möödus 60 aastat president Konstantin Pätsi surmast Venemaal Tveri lähistel Buraševos, kust tema põrm veerand sajandit tagasi maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel kodumulda.
Riigipea surma-aastapäeval peeti tema haual Metsakalmistul mälestustalitus. Hingepalve luges ülempreester Aleksander Sarapik, mälestuskõne pidas Tallinna Reaalkooli õpilane Katariina Päts, kes on presidendi poja pojatütar.
Samal päeval andsid seitsme organisatsiooni esindajad Riigikogu juhatusele üle „Pöördumise“ ettepanekuga rajada riigi 100. sünnipäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsile mälestusmärk. (vt juurdelisatud „Pöördumine“.) „Pöördumise“ autorid on Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond, Eesti Lipu Selts ja korp! Fraternitas Estica. „Pöördumises“ rõhutatakse: Konstantin Pätsi teened Eesti Vabariigi rajamisel – Päästekomitee esimehena, esimese valitsusjuhina Vabadussõja ajal – kaaluvad üles mis tahes vaieldavused hiljem.
PÖÖRDUMINE
Eesti Vabariigi Riigikogu juhatuse poole
Tallinn, 18. jaanuar 2016
Väga austatud Riigikogu juhatus!
Veerand sajandit tagasi sängitati suure rahvahulga austusavalduste saatel kodumaa mulda president Konstantin Päts. Eesti Muinsuskaitse Seltsil oli visa pingutuse hinnaga õnnestunud leida Venemaalt Konstantin Pätsi põrm. See oli aeg, mil Eestis taastati enamik võõrvõimu hävitatud mälestusmärke.
Nüüdne Eesti Vabariigi priiusepõli on kestnud eelmisest üle kahe aasta kauem. Eesti rahval on olnud külluses aega mõtestada oma ajalugu. Vaba ühiskonnana iseloomustab meid arvamuste paljusus, teinekord äärmuseni. Eriti on piike murtud 1934. ja 1939. aastaga seonduvalt. Ometi on ajaloolased valdavalt üksmeelsed – 1939. aastal ei olnud valida hea ja halva, õige ja vale vahel. Valik oli väga halva ja veel halvema vahel. Toonane otsus – püüda võita aega ja säästa Eesti elusid võis olla parim, mida suudeti. Me ei saa omistada ajaloolistele isikutele meie endi tagantjärele tarkust.
Sageli on jäänud tähelepanuta, et ka 1934. aasta 12. märtsil kehtestatud kaitseseisukord oli täielikus kooskõlas 1933. aasta oktoobris vabadussõjalaste algatusel rahvahääletusel vastu võetud uue põhiseadusega. Me ei saa kunagi teada, kas vabadussõjalaste tee tõkestamine rõhutatult autoritaarsele võimule oli Eestile hea või mitte. Küll aga teame, et kaitseseisukorra kiitis heaks Riigikogu oma 15.märtsi istungil, sealhulgas poliitiline opositsioon eesotsas Jaan Tõnissoniga.
1936. aastal avaldasid neli endist riigivanemat märgukirja üleskutsega taastada parlamentaarne õiguskord. Rahvuskogu valimise ja uue põhiseaduse vastuvõtmisega 1937. aastal parlamentarism taastus. Eesti oli toonases Euroopas suhteliselt vaba maa, kus poliitiliste vastaste kallal ei tarvitatud vägivalda ja kus austati kodanikuõigusi. Eesti kirjandusklassikute mitmed tähtteosed ilmusid just kõnesolevatel aastatel.
Veelgi olulisem on aga rõhutada Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos. Ta oli Eesti Vabariigi välja kuulutanud Eestimaa Päästmise Komitee esimees ning Eesti esimene valitsusjuht – kõige raskemal ajal, Vabadussõja alguses. Konstantin Päts oli meie eelmise iseseisvusaja kõige kauaaegsem valitsusjuht ja esimene Vabariigi President.
Hinnates Konstantin Pätsi panust Eesti riiklusse tervikuna, teeme ettepaneku rajada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda tema mälestusmärk. Akadeemik Mart Kalm on veenvalt põhjendanud: nimetatud paik on Konstantin Pätsiga enim seotud – see on saanud praeguse kuju tema ajal ja tema vahetul osavõtul.
Lugupidamisega
Peep Pillak
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees
Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi aseesimees
Krista Aru
Jaan Tõnissoni Seltsi esimees
Trivimi Velliste
Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees
Tarmo Elvisto
SA Jaan Poska Fondi esimees
Jüri Trei
Eesti Lipu Seltsi esimees
Otto Pukk
Korp! Fraternitas Estica vilistlaskogu esimees
Saatja aadress: Eesti Muinsuskaitse Selts, Pikk 46, Tallinn 10133
info@muinsuskaitse.ee
Tel 53 494 304, 51 35 652