Pärast osalemist S^veitsi Sankt Galleni ülikooli rahvusvahelisel seminaril pidas endine president Lennart Meri laupäeval 25. mail Münchenis Balti Rahvaste Kommersil peokõne. Lennart Meri rõhutas Tartu ülikooli, identiteedi ja traditsioonide tähtsust eesti ja läti haritlaskonna kujunemisel ning Eesti ja Läti riikide loomisel. Ta tsiteeris ülikooli esimese kantsleri J. Skytte sõnu ülikooli avaaktusel: “Nii peavad sellest kõrgest heateost osa saama mitte ainult aadel ja kodanikuseisus, vaid ka vaesed talupojad, kellele oli seni otse ära keelatud ja mitte lubatud midagi õppida”. Lennart Meri hinnangul omandas Skytte ratsionaalne usk, et ülikool ei või olla rahvuslikult ega seisuslikult kitsendatud, kaaluka programmilise tähenduse ülikooli venestamise, sovjetiseerimise ja natsifitseerimise ajal, mis sulges uksed rahvustele, seisustele ja ideoloogiatele.
Ekspresident juhtis tähelepanu ka baltisaksa literaatide ja kirikuõpetajate teenetele kaasaegse eesti keele kujundamisel, mille doktor Kristiina Ross Piibli eesti keelde tõlkimise lugu uurides on unustusest välja toonud. “Niisiis on kaasaegne eesti keel nagu viinapuu kasvanud saksa hernekepi najal, ja me tunneme aednike misjonilaadse andumuse vastu tänu ja lugupidamist. Saksa keeleta ei oleks tänapäeva moodsat eesti keelt. Mündil on ka oma pöördkülg. Juba August Wilhelm Hupel juhtis tähelepanu baltisaksa keeles kohanenud laenudele eesti, liivi ja läti keeltest, mida on kirjandusloole nii kenasti jäädvustanud Georg Julius Schultz-Bertram”, ütles Lennart Meri.
“Nüüd elab ka Müncheni auditooriumides edasi Tartu ülikooli vaim. See on muutunud, kuid see on ikka Tartu ülikool. Head värvikandjad, ma ei kutsu teid üles klammerduma traditsioonidesse. Seda tegid mõned baltisaksa korporatsioonid eelmisel sajandil ja lasid maailmal käest ära minna. Ma ei kutsu teid ka ilma kriitikata oma ajalugu kilbile tõstma. Sest 1930. aastate üliõpilasorganisatsioonide pahuküljed Eestis ja Lätis viisid korporatiivse ja autoritaarse riigikorra poole. See ei suutnud tagada meie riikide iseseisvust. Ajalugu ei kordu, kuid mõnikord korratakse minevikus tehtud vigu”, lõpetas Lennart Meri oma kõne.
Balti Rahvaste Kommerss on kord aastas toimuv baltisaksa, läti ja eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide ühisüritus. Kui 1990. aastate alguseni peeti kommersse Saksamaal, siis täna vaheldumisi Saksamaa, Läti ja Eesti ülikoolilinnades. Äsjase Balti Rahvaste Kommersi korraldas Müncheni baltisaksa korporatsioon Fraternitas Dorpatensis. Kommersi patroon on endine Saksa Liidupresident Roman Herzog. Järgmine, arvult 40. Kommerss toimub 2003. aasta juunis Tartus.
Toomas Hiio
Lennart Meri nõunik
President Lennart Meri pidas Münchenis 39. Balti Rahvaste Kommersi peokõne
Kuumad uudised | 26 May 2002 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
