"Eestile kui õigusriigile on alati jagunud vägivallatsevaid vastaseid. On ju demokraatlik õigusriik ainuüksi oma olemuse poolest etteheide neile, kel käib üle jõu demokraatia ja õigusriigi loomise aega- ja vaevanõudev töö," rääkis Ilves Eesti vabariigi 90. juubeliaasta tähistamise avaüritusel Estonia kontserdisaalis peetud kõnes.
President ütles, et õnneks me ei tea, mis oleks saanud meie maast, kui meie eelkäijad oleksid jätnud kasutamata Eesti omariikluse ajaloolised võimalused. Tema sõnul võivad eestlased tunda uhkust, sest 20. sajandi jooksul suudeti kaks korda tõestada, et iseseisvalt saadakse igati hakkama.
90 aastat tagasi kuulutas Maapäev, esimene demokraatlikult valitud eestlaste esinduskogu, end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. Juubeliaasta algas Eesti rahva pidudega kõigis maakondades.
Riigikogu liikmete arvates on meil Eesti ajaloost õppida nii tasakaalukust kui endaks jäämise julgust.
"Ma arvan, et meil on suhteliselt hästi läinud. Ilmselt on õppida seda, et meie vanaisad omasid rahulikku meelt. Nad ei rahmeldanud üleliia palju. Jätkame sama stiili," rääkis ülemnõukogu ja riigikogu endine esimees Ülo Nugis.
Riigikogu esimees Ene Ergma rääkis kolmapäeva päeval Aktuaalsele kaamerale Toompea lossi valges saalis- saalis, kus 90 aastat tagasi kuulutas Eesti kubermangu ajutine maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis, et ta tahaks, et tänast päeva saaksid koos tähistada kõik need inimesed, kes uskusid vabasse ja demokraatlikku Eesti riiki 90 aastat tagasi ja samuti kõik need, kes aitasid kaasa Eesti taasiseseisvumisele.
"Ja ma tahaksin neid kõiki tänasel päeval tänada. Mitte poliitikud ei tee riiki. Kui rahvas ei taha demokraatlikku õigusriiki, siis vaevalt selline riik saab olema. Vaadake meie suurt idanaabrit. Ka nemad tahtsid- vähemalt osa neist tahtis omada demokraatlikku riiki- vaadake, mis on ta nüüd," märkis Ergma.
Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aasta, mille president Toomas Hendrik Ilves täna avas, kestab järgmise aasta 28. novembrini, kui Tallinnas avatakse Vabadussõja monument.
Toimetas Priit Luts