Bellevue´lossis 18. mail 2015
Austatud liidupresident Joachim Gauck,
lugupeetav proua Daniela Schadt,
ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Riigivisiidi üks pidulikumaid osi, riigiõhtusöök annab võimaluse rääkida Saksamaa ja Eesti tihedatest ajaloolistest ja kaasaegsetest sidemetest. See tähendab meie välispoliitilist samameelsust, tihedaid liitlassuhteid Euroopa Liidus ja NATO-s, omavahelist usaldust, sõprust.
Oluline on, et Saksamaa on Eesti neljas kaubanduspartner ning meie majandusliku koostöö jätkuvaks edendamiseks näeme palju tulevikkuvaatavaid võimalusi. Kindlasti ka Eesti hästi arenenud IT-sektorile, mille partnerlus tööstusriik Saksamaaga on iseenesestmõistetav. Tugeva võimaluse selleks annab neljandaks tööstusrevolutsiooniks nimetatud ambitsioonikas Industry 4.0, kui aastaks 2020 tahavad Saksa tööstusettevõtted investeerida iga-aastaselt ligi 40 miljardit eurot aastas digilahendustesse. Seda kõike arutame ka praegusel riigivisiidil, kus mind saadab esinduslik äridelegatsioon.
Ent selleks riigivisiidiks – mille kutse eest ma tänan teid, hea kolleeg Joachim Gauck – valmistudes mõtlesin mitmel korral, kuidas kaks aastat tagasi istutasite Teie ja proua Daniela Schadt pärnapuu Ärma talu juurde minu maakodus. Me laulsime toona kõik koos, sakslased saksa ja eestlased eesti keeles mõlemas riigis armastatud üliõpilaslaulu, mis on kandnud meie maade noorte vabaduspüüdlusi:
„Me mõtted on priid, kes suudaks neid köita?“ ehk siis „Die Gedanken sind frei, Wer kann sie errathen?“
See oli otsekui ühislaul vabadusele, mille tähendust me mõlemad, Saksamaa ja Eesti, selgelt mõistame.
Me teame tunnet, mida Günter Grass on 20. sajandit mõtestavas raamatus „Minu aastasada“ kirjeldanud väljendiga „kividega tankide vastu“. See on 17. juunist 1953 ja peegeldab korraga nii julgust kui ka lootusetust ja unustamist. Homme panen ma lilled rahvaülestõusu mälestusmärgile Meile on oluline Grassi tõdemus, et mõnikord, kuid siis aastakümnetepikkuse hilinemisega, võidavad isegi kiviviskajad. Need, kes kividega tankide vastu lähevad. Kes julgevad seista vabaduse eest.
See „mõnikord“ puudutab õnneks ka Saksamaad ja Eestit. Me ei tohi unustada, sest mäletamine on demokraatlike väärtuste eest seismine.
Saksamaa taasühines, sest ida-sakslaste vabadusesoov oli müürist tugevam ja Ida-Euroopat kontrollinud impeerium roostetas tükkideks. Kuid see ühinemine sai toimuda ka põhjusel, et Saksamaa Liitvabariik oli demokraatlik ning usaldusväärne riik.
Seesama usaldusväärsus aitas Eestil saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeteks, Saksamaa ja teiste liitlaste kõrvale. Uskusime kindlalt, et kui oleme vajalike reformidega edukad, siis on Euroopa uksed meile lahti. Sõbrad, Saksamaa nende seas, usaldasid meie tahet ja suutlikkust ühiskond euroopalikult ümber korraldada.
Praegu vajavad sellist toetavat usaldust teised, siinsamas meie Euroopas, mida aastad 2014 ja 2015 on dramaatiliselt muutnud. Kui taas veerevad tankid üle naaberriigi piiride, kui vägivalda kasutades või sellega ähvardades nõutakse riikidelt järeleandlikkust, siis ütleb Ida- ja Lääne-Euroopa ühendatud ajalookogemus, et ruumi kõhklustele enam ei ole.
Meie tänase Euroopa ühiseid väärtusi tuleb ühiselt kaitsta. Eestil on hea meel vastutustundlikkuse üle, mida Saksamaa on mitmel korral kogu Euroopa nimel ilmutanud nii meie ühiste rahandus- ja majandusasjade hoidmisel, rõhutades kokkulepitud reeglite kohustuslikkust kõigi jaoks, kui ka välispoliitiliste otsuste kujundamisel, mis on hoidnud Euroopa moraalse selgroo tugevana.
Selline Euroopa ei ole kellegi vastu ega otsi vaenlasi. Selline Euroopa on demokraatia ja inimõiguste poolt, ausalt korraldatud rahvusvaheliste suhete poolt, julguse poolt seista vabaduse ja enda tõekspidamiste eest.
Hea kolleeg, president Gauck. Usutavasti olete ka ise kasutanud Martin Lutheri teost „Kiriku Paabeli vangipõlvest”. Ma arvan, et kõigile, kes me Euroopa kui idee ja kui väärtuste eest seisame, peaks andma jõudu ja valgust Martin Lutheri tõdemus – viimane instants on südametunnistus ja mõistus ning neile, „kes jämeda türanniaga suruvad meile peale omaenda väljamõeldisi, esitan ma oma mõtted kindlalt ja vabalt“.
Südametunnistus, mõistus ja vabadus olgu meie 95 teesiks mõttelise Wittenbergi lossikiriku uksel. Ja haamer on sel juhul meie, 21. sajandi vastutustundliku ja väärika Euroopa käes.
Die Gedanken sind frei!
Nüüd aga tõstan ma klaasi liidupresident Joachim Gaucki ja proua Daniela Schadti terviseks, Saksamaa auks. Soovin meie riikide sõprusele ja koostööle edu ja sügavust.
Foto: Raigo Pajula/Vabariigi Presidendi Kantselei
Rohkem fotosid Vabariigi Presidendi riigivisiidist Saksamaa Liitvabariiki leiab presideni kantselei pildipangast: http://vpkfoto.ee/18-21-05-201...
