Pressiülevaade: 11.09.2002 Mart Linnart - 11. september, 2002
Maailma pressi tähelepanu keskmes on mõistetavalt 11. septembri terroriaktide aastapäev. Selle valguses arutlevad Euroopa ajalehed küsimuse üle, kuivõrd ikkagi vastab tõele väide, et 11. september muutis kogu maailma. Üldiselt leitakse, et maailm on muutunud hoopis vähem, kui oleks võinud arvata.
- - - - -
International Herald Tribune nendib, et aasta peale rünnakuid pole ohvrite täpset arvu ikka veel teada. Praegu räägitakse 3029-st hukkunust, kui terroristid ise välja arvata, samas on Maailma kaubanduskeskuses eeldatavalt surma saanud 2801-st inimesest identifitseeritud umbes pooled, ülejäänute surmatunnistused on välja kirjutatud omaste taotlusel kohtuotsusega. Leht kirjutab, et kümneid nimesid on püütud pettusega hukkunute nimekirja lisada, lootuses kompensatsiooni saada.
Washington Post kirjutab, et USA valitsus tõstis eile esmakordselt üleriigilist terrorismiohu indeksit, andes “kõrge riski” hoiatuse, kuna al Qaida üksused Kagu-Aasias ja suitsiiditerroristid Lähis-Idas võivat seoses 11. septembri aastapäevaga uusi rünnakuid toime panna. Julgeolekujõud on viidud kõrgendatud valmisolekusse ning asepresident Dick Cheney taas peitu.
Wall Street Journalist võime lugeda radikaalse islamivaimuliku ja 1993. aastal Maailma kaubanduskeskuses toimunud plahvatuse korraldamise eest eluks ajaks vangi mõistetud Šeik Omari poja Abdulla Abdel Rahmani sõnumit, kus ta kinnitab, et Euroopat moslemiterroristid – sealhulgas ka al Qaida – ei ähvarda. Vähemalt niikaua, kui eurooplased Osama bin Ladenit ei pahanda. Ajaleht näeb selles terroristide püüdu Euroopa ja USA vahel lõhet tekitada.
Euroopa ajalehed küsivad, kas ikka vastab tõele väide, et möödunud aasta 11. september muutis maailma. Süddeutsche Zeitung nimetab seda seisukohta “Lääne provintsionalismi” ilminguks, öeldes, et 11. september ei toonud mingit radikaalset muutust vaesusest ja aidsist haaratud Aafrika ellu. Samuti ei muutnud see sündmus kuigivõrd enamiku inimeste elu Aasias, Okeaanias ega Lõuna-Ameerikas, väidab Süddeutsche Zeitung.
Ka Belgia ajaleht De Standaard nõustub, et enamiku inimeste elu 11. september ei puudutanud, märkides samas, et selle kõige olulisemaks tulemiks võib peagi saada kasvav lõhe USA ja Euroopa vahel Iraagi küsimuses. “Maailm vajab Ameerikat, mis oleks mõistvam ja liitlasi – eeskätt Euroopas -, kes oleksid tugevamad,” kirjutab De Standaard.
Taani Information seevastu arvab, et aastatagused terrorirünnakud on mõjutanud kogu maailma, sealhulgas Araabia- ja islamimaid, kus on toimunud selge lõhenemine Läänega liitlassuhteid otsivate riikide ja Läänevastaste maade vahel. Seetõttu on terrorioht ajalehe hinnangul täna vähemalt sama suur kui aasta tagasi.
Rossiiskaja Gazeta avaldas Venemaa parlamendi Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margelovi artikli, kes peab 11. septembri kõige olulisemaks sündmuseks Vladimir Putini telefonikõnet George Bushile, kus Venemaa president pakkus USA-le pikaajalist toetust terrorismivastases sõjas. Üldiselt leiab aga Margelov, et maailm on muutunud hoopis vähem, kui võis oodata.
Komsomolskaja Pravda väidab, et Lääs oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu Venemaa hoiatustele terrorismi eest. “Sel ajal, kui Lääs muudkui Venemaa Tšetšeenia poliitika üle protesti avaldas, kogusid meie eriteenistused hindamatut informatsiooni kohalike ja rahvusvaheliste islamiekstremistide organisatsioonide kohta,” kirjutab Komsomolskaja Pravda, nimetades häbiasjaks seda, et Venemaad võeti kuulda alles siis, kui kogu maailm oli juba pea peale pööratud.
Pressiülevaade: 11.09.2002. Raadio Vaba Euroopa
Kuumad uudised | 11 Sep 2002 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
