Mart Linnart - Vaba Euroopa
Euroopa ajalehtede huvikeskmes on Iiri referendum, kus valijad kiitsid heaks Euroopa Liidu Nizza lepingu ja avasid seega tee ühenduse laienemisele. USA press arutab Washingtoni võimalikku reaktsiooni Põhja-Korea tuumaprogrammi omaksvõtule ja nendib, et Iraagi kõrval rikuvad ÜRO resolutsioone teisedki riigid - Iisrael näiteks vilistab koguni 31-le resolutsioonile.
- - - - -
Irish Times märgib, et lepingu ratifitseerimise pooldajad võitsid selge enamusega, kuid ka vastased tõstatasid olulisi küsimusi, millele tuleb leida ammendav vastus.
Sama meelt on ka Briti leht Independent, mis tõdeb, et Euroopa Liidu laienemine endisesse sotsialismiblokki on kogu Euroopa huvides, kuid märgib samas, et esimesel referendumil Nizza leppe tagasi lükanud Iiri valijad andsid sellega olulise hoiatuse, seades kahtluse alla laienemise ettevalmistuste adekvaatsuse ja üldisemalt kogu praeguse Euroliidu juhtimise kvaliteedi.
Daily Telegraph juhib tähelepanu, et vale on kujutada Nizza lepet kui puhtalt laienemisega seotud lepingut. “Laienemist selles vaevu märgitakse,” nendib ajaleht, “samas kui hoopis rohkem on juttu Brüsseli võimupiiride laiendamisest. Muuhulgas kaotab Nizza lepe riikide vetoõiguse 39 küsimuses ja annab rohelise tee Euroopa ühise konstitutsiooni ja ühiste relvajõudude väljatöötamiseks.
Pealkirja all “Kergendus” kirjutab Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung, et esimese referendumi läbikukkumine väljendas pigem Iiri valijate protesti Euroopa Liidu juhtimise, mitte laienemise suhtes. “Iirlased otsustasid nüüd mitte karistada Kesk- ja Ida-Euroopa reformiriike üsna kehvasti toimiva Brüsseli bürokraatiamasina puudujääkide eest,” tõdeb Frankfurter Allgemeine Zeitung.
Teine saksa leht Frankfurter Rundschau aga leiab, et Iiri referendumist jäi suhu mõru maik. “Kui oletada, et esimesel katsel oleks laienemise blokeerinud mõni suur liikmesriik ja mitte pisike Iirimaa, kas oleksid siis ülejäänud liikmed käivitanud samasuguse survekampaania nagu nüüd Iirimaa suhtes,” küsib ajaleht.
Chicago Tribune`s arutleb Steve Chapman Ameerika reaktsioonivõimalusi pärast seda, kui Põhja-Korea võttis omaks salajase tuumaprogrammi arendamise. Autori arvates on kolm võimalikku varianti – Põhja-Korea isoleerimine, sõjaline rünnak või olukorraga leppimine. Chapman arvab, et USA otsustab leppida sellega, mida ei suudeta muuta. Autor jõuab järeldusele, et tuumarelva omandamine on kõige kindlam garantii selle vastu, et Washingtonil ei tuleks mõtet mõne riigi valitsust välja vahetada.
Sama ajaleht märgib, et kui USA soovib rünnata Iraaki 16 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkumise pärast, siis ei räägita sellest, et näiteks Iisrael rikub ühtekokku 31 resolutsiooni. Muuhulgas nõuab 1981.a. vastu võetud otsus, et Iisrael allutaks oma tuumarajatised ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri kontrollile, mida Tel Aviv pole aga senini teinud, kirjutab Chicago Tribune.
Boston Globe`ist võime lugeda aktsioonist, mille korraldas Tšehhi kaitseminister Jaroslav Tvrdik, et kontrollida enne NATO Praha tippkohtumist laskemoona- ja lõhkeaineladude valvet. Ta lasi moodustada grupi eliitüksusi, mis pidid püüdma ladudesse sisse murda. Tulemus viis kaitseministri raevu. Selgus, et valvurid ei seisnud oma postidel ega teinud ka ettenähtud ringkäike ning valvekoerad olid ketis. Moodustatud erirühmad täitsid oma ülesande suurepäraselt, pääsedes sisse igasse lõhkeainelattu, kuhu üritasid.
Pressiülevaade: 21.10.2002 Vaba Euroopa
Kuumad uudised | 21 Oct 2002 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
