Ajalehtedes üle maailma domineerivad Iraagi sõjaga seotud teemad. Lehed hoitavad massihävitusrelvade kasutuselevõtu ja uute inimohvrite eest. Analüüsitakse massimeedia ärakasutamist sõjapidamise huvides, sõjavangide kohtlemist ning konflikti kaudset mõju erinevate maade sisepoliitikale.
Saudi Araabia päevalehe Al Riyadhi arvates ei saavat välistada tuumarelva käikulaskmist, sest USA ei aktsepteeri lüüasaamist ning kardab, et Iraak kasutab ründajate vastu keemia või bioloogilist relva.
Teine Saudi päevaleht Al Jazerah hoiatab uute inimkaotuste eest. Lehe sõnul kasvab sõjas hukkunute arv, tsiviilelanikkonda ähvardavad lisaks haigused ja nälg. Näiteks Basras on puhta veeta kaks miljonit inimest ning linlaste tervist ohustab kooleraepideemia, kirjutab ajaleht.
Lääne lehtedes vaadeldakse põhjalikumalt sõjavangide kohtlemist. New York Times väidab, et USA on äärmiselt huvitatud sellest, kuidas vangistatud sõduritega käitutakse. Lehe hinnangul nõuab Washington teistelt riikidelt Genfi konventsiooni täitmist ning järgib ka ise punktuaalselt selle leppe ettekirjutusi. Kahju, et sõjavangi staatus ei laiene Afganistanis vangistatutele, kahetseb New York Times.
Prantsuse päevaleht Le Monde heidabki USAle ette sellesama Genfi konventsiooni rikkumist Afganistanis kinnivõetute osas. Lehe sõnul hoitakse neid Quantanamo baasis vangis täiesti ebaseaduslikult.
Berliner Zeitung nendib, et USA nõuded rahvusvaheliste lepete täitmiseks mõjuvad absurdselt. Kõiki rahvusvahelisi norme rikkudes Iraaki rünnanud riigi kaitseminister tsiteerib rahvusvahelist lepet hetkel, kui on selgunud, et sõda ei kulge nii nagu kavatsetud, ironiseerib ajaleht.
Sõja kajastamine massimeediakanalites on teine keskne teema Lääne lehtedes. International Herald Tribune"´is kirjutab Lucian Truscott, et vaenupoolte liidrid kasutavad ajakirjandust oma huvides. USA esimeste õhurünnakute hävitustööd näidati suurelt telekanaleis, võimendamaks iraaklaste hirmu. Iraak üritab omakorda mobiliseerida vastupanu, näidates televisoonis allatulistatud koptereid ja vangistatud sõdureid. Truscott märgib, et meediaga manipuleerides üritavad mõlemad pooled seda muuta samasuguseks relvaks, nagu on mürsud või raketid.
Briti leht Guardian analüüsib sõdivate riikide liidrite meediakäitumist. Viidates Iraagi presidendi Saddam Husseini sagedastele pöördumistele rahva poole, märgib ajaleht, et kunagi varem pole küsimus, kas riigipeade teleesinemine on salvestatud või läheb otse eetrisse, olnud sedavõrd tähtis. Guardian tõstab esile Briti peaministri Tony Blairi julgust anda teisipäeval otse kaamerate ees tunniajaline pressikonverents.
Iraagi sõja kahetist palet kommenteerib Frankfurter Allgemeine Zeitung, märkides, et Saddam Husseini jaoks pole tegemist mitte niivõrd sõjalise kui poliitilise ellujäämisvõitlusega. Leht toonitab, et Saddami strateegiaks on tähtsustada ohvrite arvu ning hoiduda massihävitusrelvade kasutamisest, et mitte anda õigustust USA invasioonile.
Iraagi sõjal on oma mõju ka mitmete riikide sisepoliitikale. Austrias ilmuv Die Presse kirjutab, et valitsus ei ole suutnud tänini anda sõjale oma hinnangut. Lehe sõnul ei saa Viin aktsepteerida Euroopa Liidu või ÜRO hoiakut, sest ühist seisukohta lihtsalt pole. Ka pole olemas neutraalset positsiooni, sest keegi pole seda suutnud seni sõnastada, kirjutab ajaleht.
Oma sauna saab ka Hispaania kuningas, kes pole samuti öelnud oma seisukohta Iraagi sõja suhtes ning kes osade kommentaatorite hinnangul on muutunud pelgalt tseremoniaalseks tootemiks. Päevalehe El Pais sõnul pole populaarset riigipead kunagi varem nii teravalt kritiseeritud.
Vene ajalehed rõõmustavad aga miljardär Boris Berezovski vahistamise üle Londonis. Moskovski Komsomolets märgib, et kõikide Berezovski vaenlaste unistus täitus, kui miljardär Inglismaal vangi pandi. Leht hoiatab samas, et ärimehe väljaandmine Venemaale on samahästi kui võimatu.
Pressiülevaade, 26.03.2003 Vaba Euroopa
Kuumad uudised | 26 Mar 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
