Pressiülevaade VE

Kuumad uudised | 17 Apr 2003 | EWR

Maailma ajalehtedes kirjutati täna Euroopa Liidu tippkohtumisest Ateenas, Euroopa riikide ja ÜRO osalusest sõjajärgse Iraagi ülesehitamisel ning sõja mõjudest edasistele arengutele.

- - - - -

Üle mitme nädala pole Euroopa lehtede esikülgedel mitte teated Iraagi sõjast, vaid eilsest Euroopa Liidu tippkohtumisest Ateenas, kus kirjutati alla ühenduse laienemislepingule. “Unistus on täitunud,” õhkab Ungari ajaleht Nepszabadsag. Lehe hinnangul on harvad need juhud, kui Euroopa lepped on Ida-Euroopa rahvastele midagi head kaasa toonud, kuid nüüd on sõlmitud allianss võrdsetel alustel.

Saksa päevaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung märgib, et Ateenas alla kirjutatud leping tähistab ida ja lääne vahelise lõhe lõppu Euroopas. Kiidusõnade kõrval hoiatab ajaleht, et ühenduse laiendamine võimendab Iraagi kriisi päevil ilmnenud erimeelsusi, nõrka juhtimist ja liidrite isekust. Lehe arvates iseloomustab 25st riigist koosnevat Euroopa Liitu vastandlike huvide rohkus.

Teine Saksa päevaleht Süddeutsche Zeitung ennustab Saksa-Prantsuse telje domineerimise lõppu Euroopa Liidu poliitika suunamisel. Leht toonitab, et enamik ühenduse riike ei pooldanud Pariisi ja Berliini ettepanekuid Euroopa põhiseaduse osas ning ei ühinenud USA presidendi vastase Saksa-Prantsuse alliansiga. Lehe arvates pole Euroopa Liit neist kahest hoobist veel toibunud.

Sõjata ei saadud läbi ka Ateenas. International Herald Tribune kirjutab, et Prantsuse president Jacques Chirac lubas neljasilmavestluses Briti peaministri Tony Blairiga pragmaatilisemat suhtumist Iraagi arengutesse. Lehe teatel on Pariis tõsiselt mures, et pistrikud USA valitsuses tahavad karistada Prantsusmaad sõjale vastuseismise eest ning vastastikune vihkamine ei lõpe niipea.

Prantsuse leht Liberation nendib, et Euroopa liidrite soovidele vaatamata langetatakse sõjajärgset Iraaki puudutavad otsuseid Washingtonis. Lehe sõnul on aga USA mõistnud, et ÜROl on Iraagi taastamisel oluline roll, teisiti pole võimalik tõlgendada president Bushi taotlust lõpetada Iraagi vastased majandussanktsioonid. ÜRO nõusolekuta ei ulata oma abistavat kätt Iraagile ka Maailmapank ja IMF, kirjutab Liberation.

Lahingute lõppemine Iraagis on andnud kolumnistidele hea võimaluse sõja ja selle tagajärgede hindamiseks. Anatole Kaletsky kirjutab Briti lehes Times, et Araabia riigid said hea õppetunni. Nad teavad nüüd, et ei suuda jõuga USAd ja tema liitlasi ähvardada. Kaletsky sõnul on tõeliseks ohuks fanaatikud ning al Qaida võib Ühendriikide võidurõõmu rikkumiseks kavandada õige pea järgmist terrorirünnakut.

Ajaloolane Timothy Garton Ash väidab aga Guardiani veergudel, et suurim oht maailmale ei lähtu mitte Ameerika imperialismist, vaid USA heitlikkusest. Garton Ashi arvates on proovikiviks see, kuidas käitub Washington nüüd Lähis-Idas, alles seejärel saab otsustada, kas sõda Iraagis oli edukas või mitte.

Maksim Sokolov kuulutab aga Izvestijas, et USA kui hegemooni langus on möödapääsmatu. See juhtuvat siis, kui ülejäänud maailm leiab, et status quo säilitamine on vähem väärt kui sellest olukorrast tulenevad eelised. Sokolovi arvates kardetakse praegu veel, et Ameerika langemine tõmbab kaasa ka teised. See suhtumine võib aga muutuda, kui ülejäänud leiavad, et USA domineeritud maailmakord ei paku enam piisavalt kaitset.

Kuumad uudised

Where did you buy Estonian black bread ‘must leib’ in Sydney in 1953? (2)