Priit Pullerits, vanemtoimetaja POSTIMEES
Eesti troonib pressivabaduse poolest maailma riikide seas 11. kohal, edestades teiste hulgas isegi USAd, mis peab leppima kõigest 44. positsiooniga.

Pariisis paikneva ühenduse Piirideta Reporterid (RSF) uurimuses jagasid esikohta Taani, Soome, Island, Iirimaa, Holland, Norra ja Šveits. Seitsmele Lääne-Euroopa riigile järgnesid enne Eestit veel Kesk-Euroopat esindavad Slovakkia, Tšehhi ja Sloveenia.

End tihti ajakirjandusvabaduse eestvõitlejaks pidav USA langes võrreldes mullusega üle 20 koha, põhjuseks muu hulgas New York Timesi reporteri Judith Milleri vangistamine, sest ta keeldus avaldamast kohtule anonüümallikate nimesid.

RSF reastas maailma 166 riiki, võttes nende pressivabaduse määramisel aluseks oma partnerorganisatsioonide ja korrespondentide, inimõigusaktivistide ja juuraekspertide kogutud faktid selle kohta, kui sageli ajakirjanikke ahistatakse, vangistatakse või nende vastu vägivalda ja ähvardusi kasutatakse.

Tänavust, üldse neljandat aastat kokku pandud pingerida iseloomustab vanade demokraatiate langus edetabelis. Lisaks USA-le on märgatavalt kukkunud näiteks Kanada ja Prantsusmaa, vastavalt 21. ja 30. kohale, põhjuseks valitsuste rünnakud salajaste infoallikate vastu ja ajakirjanike ülekuulamised.

Samas jääb edetabelis silma pressivabaduse võidukäik alles hiljuti allasurutud maades, mis RSFi raporti kohaselt tõukab ümber oletuse, nagu nõuaks autoritaarsete režiimide asendamine demokraatiaga pikka aega.

Nii leiab Läti 16., Leedu 21., Bosnia ja Hertsegoviina 33., Makedoonia 43. ja Horvaatia 56. kohalt. Viimased on Nepal, Kuuba, Liibüa, Iraan, Türkmenistan, Eritrea ja Põhja-Korea, kellest viimase pressivabaduse indeks on 109 võrreldes näiteks Eesti 1,5ga.

Venemaa on indeksiga 48,67 138. kohal, vaid koht eespool USA võimuesindajatest Iraagis, mis oli uurimuses ainus mitteriik. Iraagi kui riigi leiab tabelist 157. kohalt.

Märkmed: