Leinatalituse pidas koguduse õpetaja Andres Taul, orelil dr Roman Toi. Lähematest leinajatest viibisid kohal lahkunu vanemad ja vend perega.
Roman Toi orelihelide saatel toodi korporatsioonikaaslaste poolt kirikusse Fraternitas Estica lipp, mille juurde jäi kogu teenistuse ajaks lipukandja koos kahe saatjaga auvalvesse. Siis mängis Kaili Maimets flöödil katke Telemanni Fantaasiast. Pärast koguduse alguslaulu ja pühakirja lugemist laulis kunagine koguduse noortekoor „Lootus“ Rosemarie Lindau juhatusel Mozarti „Ave verum corpus“ ja Hermanni „Troostilaulu“. Oli liigutav näha ammu tegevuse lõpetanud koori liikmeid nii arvukalt kokku tulemas, et oma endist lauluvenda mälestada; ja rõõm kuulda neid nii nauditavalt musitseerimas.
Pärast koguduse teist laulu ja õpetaja vaimulikku kõnet laulis Toronto Eesti Meeskoor, kuhu lahkunu samuti oli kuulunud, Charles Kipperi juhatusel Schuberti „Püha“ ja Läte „Kuldrannake“. Järgnes matusetalitus, mille lõpus, pärast Meie Isa palvet ja õnnistamist, laulsid mõlemad koorid ühiselt Topmani „Requiemi“.
Koguduse lõpulaulu järel kutsus õpetaja kordamööda mikrofoni ette järelhüüete lausujad, keda oli arvukalt. Esimesena kõneles Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, kellele järgnes Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask. Viimane luges ühtlasi ette mitmed kirjalikud läkitused, milliseid olid saatnud Inglismaa Eestlaste Ühing, Leedu Eesti Selts, Balti ja Läti Föderatsioonid ning Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides. Eesti Sihtkapital Kanadas poolt kõneles Lia Hess, Lembitu skautmaleva poolt skm Enno Agur ja Toronto Eesti Meeskoori poolt Madis Virro. Kotkajärve rahvast esindas Margus Tae, sõpru ja eakaaslasi Kadri Roman-Wichman. Eesti Õppetooli ja Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni poolt kõneles prof Jüri Kivimäe ja viimasena korp! Fraternitas Estica poolt lahkunu akadeemiline isa Tõnis Laar.
Talituse lõpuks kogunesid altari ette kõik akadeemiliste organisatsioonide meesliikmed, et laulda ühiselt traditsiooniline leinalaul „On lahkunud üks vendadest siit ilmast“. Seejärel oli kõigil võimalus altari eest läbi kõndida, et avaldada viimast austust lahkunule ja kaastunnet omastele.
Järgnesid peied Eesti Majas, kuhu kõik leinalised olid palutud.
Pühalik talitus on möödas. Pisarad on pühitud, argipäeva karmid nõuded suruvad leinameeleolud tagaplaanile. Kuid seesama argipäev tuletab raudse visadusega meelde, et Priit Aruvalla tööd EKN-i peasekretärina, Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni esimehena ja Eesti Sihtkapitali asjurina peab keegi jätkama. Jääb vaid loota, et leidub võimekaid inimesi, keda lahkunu eeskuju piisavalt tiivustab ja innustab.