Ostsin hiljuti ajalookultuuri ajakirja Tuna värske numbri. Lugesin ajaloolase Heino Arumäe artikli algust, kus ta kirjeldab, kuidas Eesti sõjaeelse poliitika suurkuju Jaan Tõnisson eravestluses toonasele Nõukogude Vene saadikule kinnitas, et Eesti tulevik saab olla seotud ainult N Liiduga. Pealekauba pakkus Tõnisson Venemaale veel väikest lisaboonust: “Aga kui Eesti saari tahate, siis võtke!”

Imelik hakkas. Nüüd siis Tõnisson kah! Pole ju kuigi ammu, kui ajakiri Luup, mis kuulus kunagise riigivanema Jaan Tõnissoni lihasele pojale Heldurile, paljastas president Konstantin Pätsi sidemeid kommunistliku Venemaaga ja seda, kuidas Pätsiga seotud Harju pank punaste raha “pesi”.

Muidugi, Päts ja Tõnisson olid vingamehed ja viha ulatub kaugele ajalukku. Ja nagu nüüd siis teame, polnud plekita kumbki. Aga ühel hetkel saab ka tänane päev ajalooks. Mitte lihtsalt eilseks päevaks, mida iseloomustavad nädalavanused ajalehed esiku nurgas, vaid möödanikuks, mida saab distantsilt vaadelda ja mille kohta saab tõsiseid järeldusi teha. Kujutage siis ette, milliseid paljastusi võib meie tänapäev endaga tulevikus kaasa tuua! Võtame näiteks praeguse valitsuskriisi. Ühest küljest vastuolud koalitsioonis, teiselt poolt aga…



Jah, aga kust me teame, et selle kriisi sünnitasid Eesti poliitikud ise? Miks on Eestiga samaaegselt äge kriis ka Leedus, kus nõutakse juba president Paksase tagasiastumist, kahtlustatuna sidemetes rahastajatega, kelle juurest niidid viivad Venemaale. Ka Lätis oli mõni aeg tagasi valitsuskriis, kus peaminister Einars Rep‰e valitsus ragises õmblustest nagu vana seljakott. Väikesed kriisikesed köevad peatselt Euroopa Liidu naabriks saava Venemaa läänepiiril.

Sel nädalal ilmus Eestis üks ajaleheartikkel, mis levitas ohtralt desinformatsiooni ja õhutas valitsuskriisi. Kas see oli ajakirjanike endi ämbrisse astumine või oli selle taga kellegi osav plaan?

Kõige lihtsam on sellised mõtted välja naerda. Aga küllap oleks sõjaeelses Eestis välja naerdud ka jutt, et Tõnisson oma lahkuses pakkus venelastele Vilsandit ja palju muudki, mida me täna teame.

Mõnikord on mul tunne, et Eesti julgeolek koosneb ainult mitteteadmisest. Kuna me ei tea asjade tegelikku seisu ja niiditõmbajaid, hoiab teadmatuse tugev müür meid paanikasse sattumise eest.

Priit Hõbemägi kolumn ilmub Eesti Päevalehes igal reedel. Oma kirjutises lahkab ta teemat õiglustundest ja tervest mõistusest lähtudes.

Märkmed: