Vanemad ruttasid eelmise laupäeva hommikul lastega Toronto Eesti Majja erilise ärevusega, ees oli ju lasteaia mardikarneval.

Ühel Eesti Maja ukse poole tõtanud vanemal olid käekõrval nõid ja tiigrikutsu ning mõlemal lapsel olid näod põnevil ja ootused suured.

Koridoris tuli vastu lasteaia juhataja Ingrid Laar, ka nõiarüüs, tervitas lapsi ja kiitis nende kostüüme ning ruttas siis edasi korraldama viimaseid detaile enne pidustuste algust.

Ringi vaadates selgub, et printsesside vägi on suur. Silmapiirile ilmub lisaks tontidele ja nõidadele veel tiigreid (küllaltki populaarne valik), stiilne kiil, mitut sorti Starwars'i tegelasi, ämblikmehi, lepatriinusid, mesilasi ja hiigelsuur sumomaadleja.

Vanematekogu esinaine Anita Saar on esimene sõnavõtja, ta esineb omas tuttavas, kindlas stiilis. Anita asjalikul juhtimisel on lasteaia tegevus viimastel aastatel õitsenud. Ta on organiseerinud rohke abiväe, nii et kõik toimkonna positsioonid on täidetud energiliste vanematega. Tänaste kaunistuste eest hoolitses Rick Hutchings, kes oli juba kella kuuest saadik saali dekoreerinud. Halloweeni värvides ribakardinad tervitavad saali astujaid, laudlinadel on kõrvitsapildid ja lava tagumine sein on kaetud rõõmsate mustast paberist väljalõigatud ämblikega.
Anita teatab, et peo peakorraldajaks ja suurevaeva nägijaks on Aili Hutchings, toimkonda kuuluvad samuti tublid vanemad Karin Ots, Lisa Neges, Tiina Chandler Long ja Rick Hutchings. Tänud lähevad ka Vivi Holmbergile ja toidukorraldamise naiskonnale. Ja muidugi Merlele!

Esmalt sammuvad saali suuremad lapsed ja rivistuvad lavale, pisemad jõuavad järele, mõni neist kasvataja käekõrval. Lauluõpetaja ja koorijuht Liina Purje-Lepik paistab alati silma oma huvitavate kostüümidega; pettuda ei tule ka seekord — tal on must-valged rõngasmustriga sukkpüksid jalas ja suur kirev mardikakühm seljas. Truu lauluabiline Erik Laar on ka värvikalt riides ja juhib innukalt laste laulu. Nende repertuaar algab „Prääks-prääks“ pardilauluga.

Mudilaste laulu järel võtab Ellen Valter mikrofoni oma kätte. Ta tutvustab ennast, aga kohe ka parandades, et ta ei olegi Ellen, vaid hoopis „Pippilotta Delicatessen Windowframe Mackralmint Efraim's daughter Longstocking“, ja tõepoolest, tal on pikad punakas-oranzhist lõngast patsid ja erineva pikkusega ning erinevat värvi sukad jalas.

Pidades silmas, et kohal on ka mitte eesti keelt rääkivaid vanemaid on peo korraldajad hoolitsenud selle eest, et kava käib korraga nii eesti kui inglise keeles.

Ellen räägib kuraasikalt tondijuttu: „Oli pime ja oksad kriipisid vastu akent.“ Saali pool, kus mina istun, määratakse sigadeks ja me kõik hüüame kohusetruult „röh-röh“, kui selleks märku antakse. Teisel pool saalis „pesitsevad“ ja häälitsevad öökullid. Hellakesed ja hundud on lava ees ja nemadki teevad kaasa tondiloos, imiteerides tonte ja ulguvaid hunte. Lasteaia lapsed on määratud raamatupidajateks ja hüüavad Elleni märguande korral: „Kaks pluss kaks on neli!“ Lugu läheb üllatavalt hästi korda.

Kui loterii on läbi (loosimisel on eelmisel nädalal laste valmistatud kõrvits-kunstiteosed), meelitab abiesinaine Ruth (Küng) McFarlane lapsi suurde ja keskmisse saali mängudest osa võtma. Keskmises saalis on täispuhutav hüppemaja tänu Piret Kingile. Korraldajad on osavalt põiminud skautide tegevust lasteaia omaga, skaudid hoolitsevad samas saalis hokivärava ja keeglimängu eest.

Suures saalis ringi liikudes jõuan küüntevärvimise lauani, kus Ellen Valter on jälle ametis. Rahuloleva ilmega Cole Huszti-Hopp on parajasti maniküüri nautimas, ühe käe küüntele on ta valinud sätendav lilla, teisele erepunase. „Mis värv on see? Ja see?“ küsib Ellen Cole'ilt, millele Cole vastab rahuldavalt eesti keeles. Ema Tuula ütleb naljatades, et ega ta poeg rumal ei ole, teab juba noorelt, et tüdrukuid leiab maniküüri-pediküüri laua juurest. Ja et poeg on kindla iseloomuga, laseb ta ka küüsi värvida.

Osavust saab proovida oakoti viskamisega läbi hiigelsuure papist kõrvitsanäo irvituse. Kõlab: „Hästi tehtud!“ Preemiaks sõrmuse saanud printsess näitab rõõmuga vanemale oma uut aaret. Fruit Loops rõngastest tehakse mitmevärvilisi kaelakeesid. Komme on ka saada, järelevaataja jagab neid hoolega jälgides laiali.

Aga igal peol tuleb kord lõpp. Saali koristamine toimub välkkiirelt, vanemad panevad käed külge ja tundub, et silmapilkselt ongi saal tühi toolidest, laudadest ja kaunistustest. Kannatlikud vanemad viivad väsinud tondid ja teised mudilased koju puhkama, õige halloween on ju veel tulemas!

Eestlased Kanadas

TRENDING